2019. aasta autoriõiguse direktiiv on läbivaatamisel

Viimastel aastatel oleme kirjutanud ulatuslikult autoriõiguse olukorrast digitaalse ühtse turu direktiivis ning selle sätetest, mis toetavad kultuuripärandi digiteerimist ja levitamist.

Näiteks keskendusime avalikule omandile ja säilitamise erandile, mis võimaldab teha koopiaid kultuuripärandiasutuse (CHI) , kogusse kuuluvatest materjalidest mis tahes viisil ja koguseliste piiranguteta, ilma kohustuseta küsida õiguste omajalt luba. Uurisime ka enam mitteturustatavaid teoseid käsitlevaid sätteid, mille kohaselt võib CHI teha internetis kättesaadavaks autoriõigusega kaitstud materjale, mis kuuluvad nende kogudesse, küsimata pärast teatavate sammude astumist õiguste omajatelt eraldi luba.

Lisaks rääkisime teile, kuidas erinevad ELi riigid, näiteks Itaalia, Rootsi ja Leedu, rakendavad neid seaduslikke lube oma siseriiklikus õiguses.

Nagu kõigi Euroopa Liidu direktiivide puhul, analüüsitakse ka nende praktilist mõju, et hinnata, kas nende eesmärgid on täidetud. See toimub praegu, alustades direktiivi läbivaatamisest väliskonsultandi Verian Groupi ja veel kahe partneri poolt. Läbivaatamine hõlmab uuringut, mis lõpeb 14. juunil 2026. Uuringu tulemuste põhjal hindavad direktiivi üle järelevalvet teostavad Euroopa Komisjoni talitused vajadust õigusaktide võimaliku läbivaatamise järele.

Alates direktiivi vastuvõtmisest oleme jälginud selle rakendamist praktikas ja täheldanud, et väikesed seadusandlikud muudatused võivad anda palju tõhusama tulemuse. Usume, et direktiivi läbivaatamine pakub selleks hea võimaluse ning et on oluline, et CHId osaleksid aktiivselt küsitluses ja intervjuudes. Jagame rohkem teavet Europeana kanalite kaudu, kui see on kättesaadav, ning oleme just avaldanud oma seisukoha selle kohta, kuidas direktiivi tuleks muuta.

Digitaalne koondmäärus andmete jaoks

Euroopa Komisjon on esitanud digitaalse koondõigusakti ettepaneku. See on seadusandlik algatus, mis koondab lihtsuse ja tõhususe huvides eri õigusnormid ühte õigusakti. Näiteks integreeritakse andmemäärusesse avaandmete direktiiv ja andmehalduse määrus.

Koondõigusaktiga peaks kaasnema üksnes tehnilist laadi muudatused, kuid ettepanekuga tehakse olulisi (ja mõnikord vastuolulisi) muudatusi eri direktiivides ja määrustes, näiteks isikuandmete kaitse üldmääruses.

Kavandatud muudatused, mis mõjutavad kultuuripärandisektorit kõige otsesemalt, lisatakse avaandmete direktiivi, nimelt lisades, et väga suurtelt ettevõtetelt oleks võimalik nõuda kõrgemaid tasusid ning kehtestada erinevad andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamise tingimused.

Avaandmete direktiivis on üldpõhimõte, et avaliku sektori kultuuripärandi organisatsioon ei tohiks võtta oma dokumentidele juurdepääsu eest tasu. Tasude võtmise korral tuleb nende arvutamine muuta läbipaistvaks ja põhjendada andmetega tutvumiseks ettevalmistamise kulusid. Digitaalse koondmääruse ettepanekus kasutatakse põhimõtteliselt teistsugust lähenemisviisi ja märgitakse, et „avaliku sektori asutused võivad kehtestada väga suurtele ettevõtjatele andmete ja dokumentide taaskasutamise eest kõrgemad tasud“ viisil, mis hõlbustab „investeeringutasuvust“. Ta lisab ka, et nad võivad kehtestada „eritingimused andmete ja dokumentide taaskasutamiseks väga suurte ettevõtjate poolt“.

Europeana sihtasutus esitas vastuse avalikule konsultatsioonile, mis oli avatud kuni 13. märtsini 2026. Selles vastuses:

• Märkisime, et hindame võimalust kehtestada suuremad tasud andmete ja dokumentide taaskasutamise eest suurettevõtete poolt, sest neil kasutajatel on vahendid, et tagada andmehaldurite rahaline jätkusuutlikkus, kuid usume, et neid tasusid tuleks võtta teenuse osutamise eest, näiteks tehisintellekti treenimiseks massandmetena koostatud andmete eest, mitte lihtsalt andmetele juurdepääsu eest.
• Rõhutasime vajadust kaitsta avatud litsentsimist ja hoiatasime, et juurdepääsu tasandil eritingimuste kehtestamine võib takistada jõupingutusi materjalide kättesaadavaks tegemiseks avatud litsentside, näiteks Creative Commonsi litsentside alusel.
• Julgustasime vaatama läbi ainuõiguslikke kokkuleppeid reguleerivad eeskirjad, näiteks need, mida kohaldatakse Google Booksi projekti suhtes. Kuigi ettevõtetel võib investeeringutasuvuse saamiseks olla vaja ainuõiguse perioodi ja sellised investeeringud on kultuuripärandi sektori jaoks väärtuslikud, peaks see periood piirduma väga range miinimumiga. Vastasel juhul annab see suurele turuosalisele soovimatu eelise, kahjustades seega mõningaid digitaalse koondmääruse ettepaneku eesmärke, ning võtab kogu ühiskonnalt väärtuslikud võimalused kasutada avaliku sektori andmeid konkreetsetes, näiteks ärilistes kontekstides.

Ettepanek on praegu läbivaatamisel Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Euroopa teadusruumi seaduse lubamine

Euroopa Komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatises „ELi konkurentsivõime kompass“ esitatakse koos Euroopa teadusuuringute õigusakti täiendava alusega selge strateegia. Selle eesmärk on tugevdada liidu konkurentsivõimet, investeerides teadusuuringutesse, ühtlustades riiklikke õigusakte ning edendades teadmiste jagamist ja piiriülest koostööd, et Euroopa jääks teedrajavate teaduslike ja tehnoloogiliste läbimurrete keskuseks.

Euroopa teadusruumi määrus kujutab endast strateegilist nihet ühtse „viienda vabaduse“ – teadmiste vaba liikumise – suunas Euroopas, mille kohaselt on elutähtsad teadustaristud, nagu raamatukogud, arhiivid ja muuseumid, elutähtsad teadustaristud. Euroopa teadusruumi poliitilise tegevuskava 2025–2027 raames tunnustatakse neid institutsioone üha enam mitte ainult hoidlatena, vaid avatud teaduse ökosüsteemi aktiivsete sõlmpunktidena, kes saavad kasu kavandatud reformidest, nagu teiseste väljaannete õigused. Euroopa teadusruumi määruse eesmärk on ületada lõhe kultuuri säilitamise ja tehnoloogilise innovatsiooni vahel, edendades selliseid algatusi nagu kultuuripärandi ühtne Euroopa andmeruum ja Euroopa kultuuripärandi koostööpilv (ECCCH), et luua digitaalne taristu, mis ühendab kultuuri- ja loomesektori töötajaid ja spetsialiste kogu ELis, ning edendades piiriülest koostööd. Need jõupingutused tagavad, et liidu kollektiivne mälu on täielikult kättesaadav tipptasemel teadusuuringutele ja ühiskonna arengule.

Lisateavet autoriõiguse direktiivi ja autoriõiguse kohta üldiselt leiate andmeruumi veebisaidilt. Soovitame teil liituda autoriõiguste kogukonnaga, et nende arengute kohta rohkem teada saada.