Lubadus lahendada 20. sajandi must auk
Kultuuripärandiasutused kogu Euroopa Liidus ei saanud (ja sageli ei saa) levitada miljoneid nende kogudes hoitavaid esemeid, kuna neil oli keeruline saada selleks vajalikke autoriõigusega seotud lubasid.
Orbteoste direktiiv andis lubaduse lahendada see murettekitav probleem, mis on viinud „kahekümnendasajandi musta auguni“. Selleks kehtestas ta autoriõiguse erandi kultuuripärandiasutustele, et nad saaksid digiteerida ja levitada oma kogudes orbteoseid, ilma et selleks oleks vaja luba.
Lisaks materjaliliikide piiratud kohaldamisalale võeti direktiiv vastu, millega kaasnes süsteemi kasutavatele kultuuripärandiasutustele märkimisväärne halduskoormus. Seda peeti liiga kulukaks, mistõttu paljud kultuuripärandiasutused ei saanud seda kasutada.
Orbteoste direktiivi läbivaatamine
Nagu kõik Euroopa Liidu direktiivid, vaadati ka direktiiv mitu aastat hiljem läbi, et hinnata, kas direktiiv täidab praktikas oma eesmärki. Euroopa Komisjon algatas läbivaatamise 2020. aasta augustis, st rohkem kui seitse aastat pärast orbteoste direktiivis sätestatud kuupäeva.
Protsess hõlmas 2022. aasta detsembris avaldatud sõltumatut uuringut orbteoste direktiivi kohaldamise kohta. Dokumentide analüüsi, sidusrühmade küsitluse (millele vastas 87 osalejat) ja intervjuude (milles osales 13 isikut) põhjal järeldatakse uuringus, et orbteostena registreeritud teoste arv „moodustab väikese osa hinnangulistest orbteostest, mis on olemas kultuuripärandiasutuste kogudes kogu ELis“, ning et ainult 24 % küsitlusele vastanud kultuuripärandiasutustest „usub, et [orbteoste direktiiv] on oluliselt parandanud orbteoste digiteerimist ja levitamist“. Lisaks vastajate poolt välja toodud erinevatele probleemidele olid eriti olulised kaks: hoolika otsingu keerukus ja kohustuslik loetelu allikatest, millega tuleb tutvuda, ning ebakindlus seoses õiguste omajate võimalusega nõuda hüvitist.
Selle sõltumatu uuringu põhjal tunnistas Euroopa Komisjon oma aruandes orbteoste direktiivi kohaldamise kohta, et „[orbteoste] direktiivi mehhanismi on praktikas harva kasutatud ja selle tähtsus kultuuripärandi massilise digiteerimise võimaliku vahendina on seetõttu osutunud piiratuks“. Ta märgib ka, et „direktiivi tõhusust mõjutavad praktilised raskused, eelkõige seoses hoolika otsingu erinõuetega“. Euroopa Komisjon ei tee siiski ettepanekuid direktiivi muutmiseks ega meetmete võtmiseks, et tagada selle suurem mõju. Direktiiv jääb seega kehtima sellisena, nagu see on, ilma et selle kohaldamisala või süsteemi muudetaks.
Kuigi on kahetsusväärne, et direktiivi ei muudeta, väljendab komisjon valmisolekut jätkata dialoogi kõigi huvitatud isikutega selle üle, kuidas tagada direktiivi tõhusust mõjutavate praktiliste raskuste leevendamine, ning uurib koos EUIPOga andmebaasi võimalikke parandusi.
Tulevikku vaadates: mittekaubanduslike teoste sätted sisenevad mängu
2019. aastal vastu võetud autoriõiguse direktiiv digitaalsel ühtsel turul (CDSM) koos artiklitega enam mitteturustatavate teoste kohta pakkus kultuuripärandiasutuste ees seisvatele autoriõiguse omandamisega seotud probleemidele uue lahenduse, mis näib parandavat orbteoseid käsitlevaid sätteid. Enam mitteturustatavaid teoseid käsitlevatel sätetel on laiem kohaldamisala ja vähem haldusnõudeid.
Orbteoste direktiiv ja enam mitteturustatavaid teoseid käsitlevad sätted eksisteerivad nüüd kõrvuti kahe eri võimalusena, millele kultuuripärandiasutused saavad õiguste saamiseks tugineda. Nende kohaldamisala kattub, kuna võib väita, et kõik orbteosed on tingimata ka mitteturustatavad teosed, sest kaubanduslikuks kasutamiseks oleks vaja (kindlaksmääratud) õiguste omaja luba, kuid need pakuvad erinevaid lähenemisviise.
Europeana Network Associationi autoriõiguse kogukonnas on loodud töörühm, et vahetada teavet ja soovitada viise, kuidas edukalt kasutada enam mitteturustatavaid teoseid käsitlevaid sätteid. Töörühm usub, et see süsteem võib pakkuda eesmärgipärase lahenduse.
Arvestades, et orbteoste direktiiv on orbteoste massilise digiteerimise hõlbustamise eesmärgi vaid osaliselt täitnud, on komisjoni aruande kohaselt oluline, et liikmesriigid võtaksid üle enam mitteturustatavaid teoseid käsitlevad sätted, järgides täielikult direktiivis sätestatud kohaldamisala ja nõudeid. See hõlmab kohustuslikku dialoogi sidusrühmadega, st konsulteerimist õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega igas sektoris. Kui seda õigesti teha, võib 20. sajandi must auk lõpuks lahendada mittekaubanduslike tööde lahendusega.
Uuri lähemalt
Kui soovite autoriõiguse ja digitaalse kultuuripärandi kohta rohkem teada saada, liituge Europeana autoriõiguse kogukonnaga ja võtke ühendust aadressil [email protected], et ühineda kaubandusvõrgus mittekasutatavate teoste töörühmaga.
Samuti võite lugeda meie uudistesarja CDSM Directive Pro, soovitusi autoriõiguse ja selle rolli kohta kultuuripärandisektori digiüleminekul ning tutvuda muude lahendustega Ühendkuningriigis. Selle artikli üksikasjalikum versioon on saadaval ka Kluweri autoriõiguse blogis.