Naised digitaalmaailmas...
Digiüleminek mõjutab põhjalikult meie majandust ja ühiskonda tervikuna. Meie kui poliitikakujundajate ülesanne on seda üleminekut toetada, et sellest saaksid kasu kõik kodanikud, nii mehed kui ka naised.
Naised on Euroopa digitaalsektoris alaesindatud. Tegelikult on ainult 17 % digitaal- ja tehnoloogiasektori tööjõust naised.
Selle probleemiga tuleb tegeleda mitte ainult seetõttu, et naised ei saa kasu meie majanduse ja ühiskonna digiteerimisega kaasnevatest võimalustest, vaid ka seetõttu, et IKT-sektor on ilma jäetud nende annetest.
Selles mõttes on minu jaoks väga oluline, et me võtaksime meetmeid negatiivsete suundumuste ümberpööramiseks.
Esiteks, nagu mina seda näen, peame seadma eesmärgiks ehitada üles kaasav digitaalne Euroopa; Küsimus on põhimõtetes ja väärtustes. Nagu te teate, on Euroopa Liit rajatud tugevale väärtuste ja põhimõtete alusele, mida me väga kalliks peame. Üks neist väärtustest on meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Seega peame eurooplastena tagama, et digitaalne Euroopa, mida me ehitame, austab ja kaitseb meie väärtusi.
Seda nimetan ma inimkeskseks lähenemisviisiks digiüleminekule, mis seab kodanikud meie poliitika, meetmete ja tegevuse keskmesse.
Teiseks usun kindlalt, et tulemuste nägemiseks peame tegutsema ja tegutsema kõigil tasanditel: Euroopa tasand, liikmesriigid, erasektor, ülikoolid, koolid, lapsevanemad, naised ja mehed. Peame osalema partnerlussuhetes ja pidevas dialoogis, mis loob parimad tavad jagamiseks ja tõhusate meetmete võtmiseks, et ületada meeste ja naiste vaheline digilõhe.
Seega peame looma mõju ka lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Olen seda kohaldanud 2018. aastal käivitatud strateegiale „Naised digitaalvaldkonnas“. Selles näete, et oleme püüdnud praegu midagi muuta ning sillutada teed tulevastele tegevustele ja väljakutsetele.
Näiteks kuna naiste arvu suurendamine digitaal- ja tehnoloogiasektoris suurendab ka eeskujude edendamist ning naisekspertide ja nende panuse nähtavust, käivitasin Euroopa kampaania „No Women No Panel“. Selle kaudu olen võtnud endale kohustuse osaleda ainult avalikel üritustel, kus naised on õiglaselt ja võrdselt esindatud. Huvitav on see, et kui selgitame korraldajatele, miks ma kutse tagasi lükkan, siis vaid mõni tund hiljem saame uue programmi, kus on palju rohkem naiseksperte. See viivitamatu tegutsemine tähendab, et naiseksperdid muutuvad nähtavaks, nende seisukohti võetakse kuulda ja neist saavad oma valdkonna viited. Lisaks saavad neist näited tulevaste põlvkondade võimalikest karjäärivõimalustest.
Keskmises ja pikas perspektiivis olen pidanud avatud, läbipaistvaid ja pragmaatilisi dialooge riikide ministrite ja tegevjuhtidega suurimatest tehnoloogia-, digitaal-, telekommunikatsiooni- ja audiovisuaalsektori ettevõtetest. Näiteks meie hiljutise algatuse Digital4Her kaudu on tehnoloogiajuhid võtnud kohustuse parandada oma naistöötajate ja ka sektori naiste olukorda üldiselt. Nad on seda pühendumust kinnitanud, allkirjastades deklaratsiooni Digital4Her, mis edendab innovatsiooni, luues kaasava ettevõtluse ökosüsteemi. (Deklaratsioonile saab alla kirjutada siin). Liikmesriigid allkirjastavad sarnase deklaratsiooni 3. digipäeval 9. aprillil 2019.
Nagu näete, on naiste osaluse ja esindatuse parandamiseks digitaalsektoris vaja meie veendumuse ja otsusekindluse julgust.
Naisjuhtide kohta...
Mitmekesisus juhtivatel ametikohtadel peaks peegeldama meie ühiskonna mitmekesisust. Juhid peaksid olema mitmekesised mitte ainult võrdõiguslikkusega seotud probleemide tõttu, vaid ka (ja mis veelgi olulisem) selleks, et pakkuda oma organisatsioonidele parimaid valikuid.
Digitaalvaldkonna puhul on uuringud näidanud, et naiste ehitatud või juhitud tehnoloogiaettevõtted on kapitalitõhusamad, suurema tuluga ja tõenäolisemalt ellu jäävad. Nii et tundub, et naiste jaoks on digitaalvaldkonnas selge juhtum! Tööstus vajab oma talenti ja meie majandus vajab oma innovatsiooni.
Sellest hoolimata seisame endiselt silmitsi lõhega meeste ja naiste vahel, kes pääsevad juhtivatele ja kõrgema juhtkonna ametikohtadele. Naiste digitaalsest juhtimisest rääkides mõistame, et ebavõrdsus on peaaegu kaks korda suurem kui üldises tööjõus.
2019. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus näitab, et naiste osakaal Euroopa juhtorganites on tõusnud 11,9 %-lt 2010. aastal 26,7 %-le 2018. aastal. Edusamme on, kuid need on liiga aeglased. See on digisektori jaoks veelgi olulisem. IT-sektoris on naiste osakaal juhtorganites tõepoolest suuruselt kolmas (2018. aastal 102 %), kuid see on ka sektor, kus meeste osakaal juhtorganites on suurim (18,2 %). Ka telekommunikatsiooniteenuste sektoris on naiste osakaal juhtorganites suurim (27,1 %), mis tähendab 46 % kasvu aastatel 2011–2018. See on ka ainus sektor, kus kõigil ettevõtetel on juhatuses vähemalt üks naine.
Seega viitavad andmesuundumused sellele, et naiste ja meeste ebavõrdsus digitaalvaldkonna juhtivatel ametikohtadel tuleneb peamiselt püsivatest tugevatest alateadlikest eelarvamustest selle kohta, mis on asjakohane ning milline on naiste potentsiaal ja panus. Seetõttu võivad kultuurimuutused ning mikro- ja makrotasandi algatused aidata selle olukorraga tegelemiseks arendada naiste digitaalset ettevõtlust.
Strateegia "Naised digitaalvaldkonnas"...
Strateegia „Naised digitaalvaldkonnas“ põhijooned keskenduvad kolmele eesmärgile. Esiteks seada naiste anded ja panus digitaalsektoris Euroopa ja riiklikes poliitilistes tegevuskavades esikohale. Teiseks edendada tütarlaste ja naiste digioskusi ja -pädevusi. Kolmandaks julgustada ja toetada tütarlapsi ja naisi digikarjääri ja -ettevõtluse poole püüdlemisel.
Seega on naiste olukorra parandamiseks digitaalsektoris esmatähtis võidelda stereotüüpide vastu, mida saame teha ainult naiste nähtavuse kaudu digitaalsektoris.
Tõepoolest, ma usun kindlalt lähenemisviisi, et „kui te näete seda, siis võite see olla“. Me peame edendama eeskujusid ja teerajajaid naisi. Me peame oma tüdrukutele näitama, et naised enne neid on sillutanud teed nende õitsengule.
Varem selgitasin kampaaniat „No women No Panel“, kuid selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa paljud muud algatused. Näiteks koos Europeanaga käivitatud veebinäitus „Pioneerinaised kunstis ja teaduses“. Olen toetanud ka programmi Women4Cyber patroonina. Programmi eesmärk on edendada naiseksperte ja toetada neid nende karjääris küberturvalisuse sektoris. Lisaks olen teinud koostööd audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühmaga (ERGA) ja palunud neil koostada raport seksistlike stereotüüpide ja piltide kohta Euroopa audiovisuaalsektoris. Lähinädalatel teen kokkuvõtte aruande järeldustest ja analüüsin igas liikmesriigis kohaldatavaid parimaid tavasid, et anda soovitusi lahenduste kohta, mis toovad kaasa muutusi.
Samuti oleme kogunud andmeid tulemustabeli „Naised digitaalmajanduses“ kaudu, mis avaldatakse koos digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga 2019. aasta juunis. Nende andmete abil saavad liikmesriigid jälgida edusamme ja näha, kus probleemid püsivad, et hõlbustada poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid.
Seoses strateegia „Naised digitaalvaldkonnas“ teise eesmärgiga on meil mitu algatust, et ergutada tütarlapsi ja naisi alustama loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ning digitaalvaldkonna õpinguid ja karjääri. Algatuste hulka kuuluvad EUCode’i nädal, digitaalsete võimaluste kava, digioskuste ja töökohtade koalitsioon, kui nimetada mõned silmapaistvad näited.
Praegusel ametiajal on jäänud mõned kuud ja ma olen rohkem kui kunagi varem motiveeritud kiiresti edasi liikuma. Aga ma tean, et ma ei tee seda üksi. Seepärast on nii avaliku kui ka erasektori partnerite ühendamine edu vältimatu eeltingimus. Mainisin varem Digital4Heri deklaratsioonile alla kirjutanud 26 tegevjuhti ja meetmeid riikide ministritega. Kuid me peame minema kaugemale. Peame tegema koostööd Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega, et suurendada teadlikkust ja kutsuda üles tegutsema. Peame kaasama ülikoolid ja haridusasutused, et analüüsida parimaid viise, kuidas viia meie haridussüsteemid 21. sajandisse ja tagada, et need edendavad tütarlaste digioskusi.
Usume dialoogi ja pragmaatilisusesse ning oleme kindlad, et tõeliselt kaasava digitaalse Euroopa loomiseks peavad kõik sidusrühmad aktiivselt osalema sektori võrdsuse suurendamises.
Peame töötama hariduse, karjäärivalikute ja ettevõtte poliitika valdkonnas, et toetada naiste tööelu ja edendada naiste digitaalset juhtimist.
Sõnum Euroopa naistele...
Tänapäeval seisavad meie kaasaegsed ühiskonnad silmitsi probleemidega ja me vajame võimestatud kodanikke, et neist üle saada rohkem kui kunagi varem. Naised astuvad samme, et võtta omaks uued rollid, kus nad saavad anda lisaväärtust, teha positiivseid muutusi ja aidata ühiskonnal edasi liikuda. Erilist vastutust kannavad kultuuri-, tehnoloogia-, digitaal- ja audiovisuaalsektor. Audiovisuaalvaldkonna spetsialistid töötavad välja lugusid, mis loovad unistusi, püüdlusi ja kujundavad meie ühiskondi väljaspool riigipiire. Samuti on kultuurisektor meie ühiste väärtuste baromeeter; See räägib meile ühiskondadest ja nende kujunemisest. Kultuuril ja digitaalvaldkonnal on võime heita valgust tõelistele või isegi väljamõeldud eeskujudele, mis tõenäoliselt inspireerivad meie kaaskodanikke ja konkreetsemalt naisi võtma omaks uusi rolle.
Samas mõttes peame selgeks tegema ühe asja, mis on tõenäoliselt minu peamine sõnum Euroopa naistele: Digitaalvaldkond ei ole valdkond. Digitaalne ei ole midagi. Digitaalne on kõik.
Seda silmas pidades on meil vaja, et naised integreeriksid digitaalsed ning oleksid muutuste ja edusammude jõud. Naised peavad olema osalejad ja tegijad kaasavas digitaalses Euroopas, mille ehitamisest me unistame.
Jah, ma usun naiste andekusesse ja juhtimisse. Üheskoos suudame saavutada Euroopa digitaalse tuleviku, kus naised ja mehed saavad võrdselt jõudsalt areneda.
Kas see intervjuu profiil inspireeris teid? Jätad midagi öelda? Jagage oma mõtteid kogu sektorit hõlmavas Twitteri vestluses: 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi #womeninculturechat.