„Kogu maailm on lava“ – Briti luuletaja ja näitekirjanik William Shakespeare kuulutati enam kui 400 aastat tagasi, mis tähendab, et igapäevaelu sarnaneb lavamänguga. Sageli peetakse seda lihtsalt visatud jooneks, kuulus tsitaat hõlmab intrigeerivat mõtet. Mis siis, kui me tõesti tajuksime maailma lavana ja inimesi selles näitemängus osalejatena? Mida see tähendab muuseumidele ja muuseumikülastajatele?
See oli küsimus, mida Erasmus+ rahastatud projekti DREAM - Digital Reality and Educational Activities in Museums partnerid endalt küsisid, kui nad 2021. aasta alguses koostööd alustasid. Seitse projektipartnerit neljast Euroopa riigist soovisid luua muuseumihariduse metoodika, mis võimaldaks õpetajatel ja koolirühmadel kasutada rohkem kaasahaaravaid kogemusi ja uusi jutuvestmise vorme. Selle saavutamiseks kasutaksime teatri- ja kinotootmises tavapäraselt kasutatavaid tavasid ning liitreaalsuse (Augmented Reality, AR) tehnoloogiat.
DREAM oli strateegiline partnerlus ja koostöö M9 ringkonna, Stati Generali dell’Innovazione, tehnilise kultuuri keskuse Rijeka, Horvaatia ranniku Rijeka mere- ja ajaloomuuseumi, Mapa das Ideiase, Camara Municipal de Oeirase ja Soome postimuuseumi vahel.
Lava on valmis pandud
Draama kasutamine on muuseumihariduses tavaline tööriist. DREAMiga tahtsime välja töötada kontseptsiooni, mis mitte ainult ei kasuta draamat narratiivse vahendina õppimiseks, vaid võimaldab esinejal planeerida ka üksikasjalikke, järjepidevaid ja rafineeritud stseene ning ehitada muuseumi näitusele komplekte.
Algusest peale pakkus see meeskonnale probleeme, mida lahendada. Näiteks füüsiliste komplektide ja komplektide kasutamine ei olnud võimalik, kuna näituseruumidel on tavaliselt ruumilised piirangud. Enamik muuseumide füüsilisi objekte on ka kättesaamatud, kuna need on kas vitriinkapis või muuseumikogude osana avalikkuse eest peidetud. Asjakohased esemed võivad levida ka mitmesse muuseumikogusse kogu Euroopas ning kuna need on füüsilised esemed, on praktiliselt võimatu neid pidevalt ühest kontinendi osast teise üle kanda.
Lahendus? Digitaalsed tööriistad ja tehnoloogia.
Projekti DREAM peamised küsimused olid järgmised: Kas AR-tehnoloogiat saaks kasutada digikomplektide ja -komplektide loomiseks, et toetada näitlejat ja etendust ning muuta füüsilist näitust üllataval ja kaasahaaraval viisil? Kas see aitaks sisukalt murda füüsiliste näituseruumide ja täiendavate avatud muuseumikogude piiranguid mitte ainult kohalikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil? Ja mis kõige tähtsam, kas draamapõhine metoodika koos digitaalsete vahenditega võimaldaks muuseumides läbivamaid, kättesaadavamaid ja lõbusamaid õpikogemusi? Kuigi lõplik vastus kõigile neile küsimustele oleks jah, üllatasid projekti tulemused meid kõiki.
AR täiustatud narratiivid õppimiseks
Algusest peale põhines DREAM-metoodika ideel kaasata õpetajad uute narratiivide väljatöötamisse ning luua õpilastele dramatiseerunud ja kaasahaaravaid DREAM-etendusi. See tähendab, et režissööri, näitleja või stsenograafi roll ei ole reserveeritud ainult muuseumitöötajatele, vaid on kättesaadav ka õpetajatele. Kasu on see, et õpetajad saavad luua etendusi, mida saab läbi viia muuseumis, mis toetab otseselt nende õpetamist klassiruumis. Õpilased saavad osaleda ka esituses või luua AR-elemente, näiteks jooniseid, helisid või videoid, mida AR-tehnoloogia DREAM-esituse ajal ellu toob.
Kõige selle saavutamiseks tuli projekti käigus välja töötada erinevad elemendid. Kõige olulisem osa oli DREAMi metoodika ise, milles kirjeldatakse üksikasjalikult praktilist viisi koolide ja muuseumide vahelise koostöö korraldamiseks, rakendamiseks ja säilitamiseks koos juhistega DREAMi näidendite ettevalmistamiseks ja esitamiseks ning projekti pakutavate digitaalsete vahendite kasutamiseks. Metoodika on koondatud juhendisse, mis on tasuta kättesaadav ja mida saab hõlpsasti rakendada paljudes muuseumides.
Et majutada digitaalseid objekte, mida saab etenduste ajal kasutada AR-elementidena, loodi digiplatvorm. Platvorm DREAM toimib kultuuriliste avatud õppematerjalide hoidlana ning on aluseks tänapäevastele ja tulevastele DREAM-etendustele. Projekti käigus esitas iga partner platvormile sisu ja seega majutab see mitmeid Euroopa muuseumikogudest pärit digiobjekte. Platvorm võimaldab kasutada või kombineerida teiste muuseumide digitaalset sisu, et toetada kohalikul tasandil korraldatud DREAM-etendusi, seega on see koostööl põhinev, üha kasvav üleeuroopaline kultuurivaldkonna avatud õppematerjalide hoidla.
Lisaks loodi 40-tunnine kombineeritud kursus, et juhendada õpetajaid ja muuseumiõpetajaid nende teekonnal DREAM-etenduste loomiseks. 45 kooli ja 900 õpilast kogu Euroopast osalesid DREAM-metoodika katsetamises ja AR-i esimeste täiustatud DREAM-etenduste loomises. Selle tulemusena lõid ja esitasid Euroopa õpetajad ja koolid üle 40 DREAM-etenduse, mida omakorda saab kasutada metoodika tulevaste kohanduste mallidena.
Digitaalne õppimine ei ole tulevik, see on juba siin
Projektis osalenud õpetajate tagasiside tõestas, et on olemas nõudlus haridustegevuse järele, mis aitab õpilastel tegeleda õppimisega loometegevuse ja digitehnoloogia kaudu. Võimalus planeerida, luua ja kohandada oma muuseumikogemust pälvis entusiasmi nii õpetajatelt, õpilastelt kui ka muuseumi töötajatelt. DREAM näitas, et kuigi tehnoloogiapõhine haridus tekitab probleeme, on neid võimalik lahendada koolide ja muuseumide toetuse ja koostöö abil. Unenägu ei pruugi olla muutnud kogu maailma lavaks, kuid see õnnestus muuseumide jaoks.
DREAM metoodika, kombineeritud kursus ja kõik muud materjalid on kõigile tasuta kättesaadavad projekti veebisaidilt või lisateabe saamiseks võtke minuga ühendust (Olli Nordling) aadressil [email protected].