Ülevõtmisprotsess
CDSMi direktiiv tekitas Rootsis palju vaidlusi, kui see 2019. aastal vastu võeti. Riigis, mis on olnud teedrajav interneti kasutamise ja digiteerimise valdkonnas, rahuldati ajakirjandusväljaannete kirjastajate uued seonduvad õigused ja uued kohustused seoses internetis jagamisega suure rahulolematusega. Lõpuks oli Rootsi üks vähestest ELi riikidest, kes hääletas Euroopa Ülemkogu kohtumisel CDSMi vastu.
Püüdes välja töötada tasakaalustatud õigusakti ettepanekut, valis Rootsi valitsus tervikliku ja kaasava rakendamisprotsessi. Ligikaudu sajal sidusrühmal paluti anda oma panus artiklite kaupa. Suur osa sidusrühmadest olid siiski kas kollektiivse esindamise organisatsioonid või veebipõhised jagamisteenused. Wikimedia Sverige ja mõned teised lõid kultuuripärandi- ja teadusasutuste ning kodanikuühiskonna ja internetikasutajate võrgustiku, et seda tasakaalustada ja tugevamat häält kuuldavaks teha. See oli oluline viis ühiste teadmiste loomiseks ja õigusaktide mõju suurendamiseks, sillutades muu hulgas teed suurele võidule artikli 14 osas, mida sageli nimetatakse avaliku omandi kaitsmiseks.
Pärast rakendamist algatas valitsus avaliku uurimise, et vaadata läbi kõik Rootsi autoriõiguse erandid ja piirangud kuni 2023. aasta novembrini.
Teksti- ja andmekaeve (TDM)
Uus ajutise kaitsemehhanismi erand avab üldsusele ning teadus- ja kultuuripärandiasutustele uusi võimalusi teha ajutise kaitsemehhanismi jaoks reproduktsioone ja väljavõtteid. Rootsi rakendus võimaldab TDM-i teha ka „fotograafilistel piltidel“, st piltidel, mis ei vasta originaalsuse künnisele, kuid mis on kaitstud autoriõigusega kaasneva õigusega Rootsi autoriõiguses. Lisaks selgitatakse rakendamise käigus, et kultuuripärandi- ja teadusasutustel, mis on teiste asutuste lahutamatud osad, peaks olema võimalik teha nende erandite alusel ajutist kaitsemehhanismi.
Kultuuripärandi säilitamine
Kui varasemad sätted võimaldasid avalikel arhiividel ja raamatukogudel kopeerida oma püsikollektsioonides olevaid mis tahes teoseid üksnes säilitamise eesmärgil, laiendatakse erandit nüüd kõigile kultuuripärandiasutustele. Need on määratletud kui avalikud raamatukogud ja muuseumid, arhiivid ja asutused, mis on pühendatud liikuvate piltide ja heliga seotud kultuuripärandile. Selles on sõnaselgelt sätestatud, et see erand on ülimuslik mis tahes lepingu suhtes, milles on sätestatud teisiti. Ajakohastatud jaotis sisaldab isegi arvutitarkvara, mis oli varem säilitamise eesmärgil kopeerimisest välja jäetud.
Siiski on ainult riiklikel ja munitsipaalarhiividel ning teatavatel avalikel ja teadusraamatukogudel lubatud teha koopiaid autoriõigusega kaitstud teostest (välja arvatud arvutitarkvara) muudel põhjustel (näiteks teadusuuringute eesmärgil).
Digitaalne ja piiriülene õpetamine
Erinevalt paljudest teistest ELi liikmesriikidest on laiendatud kollektiivlitsentsid Rootsi autoriõiguses väga levinud. See süsteem annab kollektiivse esindamise organisatsioonidele laiendatud esindusõiguse: Ühised turukorraldused võivad teatavates olukordades anda litsentse teostele, mis ei kuulu nende repertuaari, ja autoritele, keda nad ei esinda. Need, kes soovivad teoseid üldsusele kättesaadavaks teha, kuid kelle õigused oleksid muidu raskesti mõistetavad, võivad pöörduda ühise turukorralduse poole.
Direktiivi artikliga 5 kehtestatakse erand autoriõigusega kaitstud materjali loata kasutamisest hariduslikel eesmärkidel ning tunnistatakse sõnaselgelt võimalust, et selline tegevus toimub piiriüleselt. Rootsi rakendus hõlmab nii digitaalseid kui ka füüsilisi vahendeid, kuid teises lõigus on sätestatud, et erandit ei kohaldata, kui turul on kergesti kättesaadav litsents, mis võimaldab neid kasutusviise. Kuna Rootsi litsentsiturg on hästi arenenud, on erandi kohaldamise juhtumeid tõenäoliselt vähe.
Kuigi süsteem võib olla tõhus nende jaoks, kes suudavad maksta, raskendab see vähem jõukate juurdepääsu teadmistele ja nende levitamist. ECLide levimuse tõttu on mõnedel CDSMi direktiivis sätestatud eranditel ja piirangutel, eriti seoses haridusega, praktikas tõenäoliselt vähe mõju.
Enam mitteturustatavad teosed
Rootsi rakendamine võimaldab kultuuripärandiasutustel teha enam mitteturustatavatest teostest koopiaid ja need avaldada, kui puudub asjaomaste õiguste omajate ühise turukorralduse esindaja; kui materjal on avaldatud mitteärilisel veebisaidil; kui seda kasutatakse mitteärilistel eesmärkidel ja kui on märgitud võimalike õiguste omajate nimed.
Kui selline ühine turukorraldus on olemas, võib enam mitteturustatavate teoste suhtes kohaldada uut liiki litsentsi. Käesolev litsents hõlmab igasugust juurdepääsu enam mitteturustatavatele teostele ja nende kasutamist kultuuripärandiasutuste kogudes, samas kui erand hõlmab üksnes nende teoste avaldamist. Mõlemas jaos on selgelt märgitud, et õiguste omajad võivad loobuda oma teoste avaldamisest.
Direktiivis nõutakse, et kultuuripärandiasutused, kes kasutavad enam mitteturustatavate teoste puhul erandit, peavad avaldama teabe teoste kohta EUIPO hallataval platvormil. Huvitaval kombel rõhutab Rootsi valitsus, et seda ei tohiks pidada kõnealuste teoste avaldamise või kasutamise nõudeks. Nad väidavad, et ei saa pidada mõistlikuks jagada teavet iga portaalis kasutatud või kasutatava teose kohta. Lisaks väidavad nad, et kultuuripärandiasutus ei peaks automaatselt vastutama portaali ajakohastamise eest, kui kasutamises lepitakse kokku Euroopa kultuuripärandi märgise alusel; selle asemel võivad litsentsiosalised kokku leppida, et seda ülesannet võib täita ühine turukorraldus.
Ettepanekus märgib valitsus ka seda, et enam mitteturustatavate teoste erand peaks hõlmama fotograafilisi kujutisi ning et teost võib määratleda enam mitteturustatavana isegi siis, kui see on raamatukogus laenutamiseks füüsiliselt kättesaadav. Ühise turukorralduse piisava representatiivsuse osas jäävad eeskirjad samaks – organisatsioon peab esindama mitut kõnealuse kategooria Rootsis kasutatavate teoste õiguste omajat.
Avalik omand
Kultuuripärandi seisukohast on üks suuremaid võite artikli 14 rakendamisest tulenevad muudatused, mida sageli nimetatakse avaliku omandi kaitsmiseks.
Rootsi autoriõiguse seadusel on fotograafiliste kujutiste suhtes konkreetne sellega seotud õigus, mida eristatakse fotograafiateostest. Fotograafiateosed on hõlmatud tavapäraste autoriõiguse sätetega, samas kui fotograafiateosed, mis ei saavuta originaalsuse künnist, on autoriõigusega kaasneva õigusega kaitstud 50 aastat.
Pärast rakendamist lisatakse sellele seotud õigusele siiski uus erand. Erand sätestab, et sellega seotud õigust ei kohaldata, kui kujutise põhimotiiv on kunstiteos, mis ei ole enam autoriõigusega kaitstud. Erandil on suur potentsiaal Rootsi kultuuripärandi digiteerimiseks ja digitaalseks levitamiseks, eriti kuna on olnud üsna tavaline tava kehtestada digiteeritud üldkasutatavale materjalile piiravad Creative Commonsi litsentsid.
Uues õigustekstis valitakse sõna konstverk, mille sõnasõnaline tõlge oleks kunst, mis on veidi laiem kui direktiivis sisalduv bildkonstverk (visuaalne kunst). Laiem rakendamine avab tee laiematele ja kaasavamatele digiteerimistavadele, kus nüüd on kindlasti hõlmatud bildkonstverki ja konstverki vahelises hallis tsoonis asuvad kunstiliigid, nagu rahvakunst, tekstiilikunst, käsitöö, klaasipuhumine, gravüürid ja potentsiaalselt vanad käsikirjad, millel on nii tekst kui ka pilt, samuti tüpograafia luumurdude stiilis.
Kuna artiklit 14 rakendatakse erandina seonduvast õigusest fotokujutistele, ei ole siiski selge, kas see hõlmab ka 3D-digiteerimise tavasid.
Uuri lähemalt
CDSMi direktiivi ülevõtmise kohta Rootsis saate lisateavet Rootsi parlamendilt , Rootsi valitsuselt ja Rootsi meedianõukogult (kõik rootsi keeles).
Kui soovite autoriõiguse ja digitaalse kultuuripärandi kohta rohkem teada saada, liituge Europeana autoriõiguse kogukonnaga ja lugege meie uudistesarja CDSM Directive Pro.