Orbteosed ja kultuuripärandi must auk
Orbteosed (millele viidatakse laiemas tähenduses ja mitte tingimata orbteoste direktiivi tähenduses) on autoriõigusega kaitstud teosed,mille õiguste omajad ei ole teada või neid ei ole võimalik jälgida. ELi muinsuskaitseasutustes on tõenäoliselt sadu miljoneid orbteoseid, mis mõnikord moodustavad kuni 40–50 % kollektsiooniesemetest. Oma olemuse, autoriõiguse nõuete ja eesmärgipäraste lahenduste puudumise tõttu kujutavad orbteosed endast tohutut probleemi kultuuripärandiasutustele kuuluvate varade massiliseks digiteerimiseks ja avaldamiseks (sealhulgas internetis) kogu Euroopas. Orbteostele juurdepääsu puudumine on loonud kultuuripärandi musta augu.
Paljude aastate jooksul on riskijuhtimine andnud kultuuripärandiasutustele ainsa võimaluse teha oma orbteosed internetis kättesaadavaks. 2012. aasta orbteoste direktiiv oli oluline samm lahenduse leidmisel, et aidata avada veebipõhine juurdepääs kogu ELi kultuuripärandiasutuste valduses olevatele orbteostele ja hõlbustada nende kogudes olevate aarete massilist digiteerimist. Selleks on vaja teha mõistlikke otsinguid, et teha kindlaks, kas õiguste omajaid on võimalik leida, ja kui mitte, siis saavad kultuuripärandiasutused registreerida oma orbteoste andmed EUIPO orbteoste andmebaasis. Kui see on tehtud, saab orbteoseid veebis vähese riskiga avaldada.
Riskijuhtimise jätkuv asjakohasus
On kahetsusväärne, et mitmete probleemide tõttu ei ole ELi orbteoste direktiivi kasutatud nii laialdaselt, kui loodeti, ning riskijuhtimine on jätkuvalt oluline kaalutlus asutustele, sealhulgas Ühendkuningriigis ja kogu ELis, kus orbteoste direktiivi ei kasutata. Enne Ühendkuningriigi EList lahkumist 1. jaanuaril 2021 olid Ühendkuningriigi kultuuripärandiasutused kasutanud orbteoste direktiivi, et avaldada mõned oma orbteosed internetis. Kui ELi liikmesriikidele ainuomased piiriülesed autoriõiguse kokkulepped lõppesid, ei saanud Ühendkuningriigi kultuuripärandiasutused, kes olid orbteoste erandit juba kasutanud, seda enam kasutada oma orbteoste internetis reprodutseerimise alusena ega saanud enam kaaluda selle kasutamist oma orbteoste tulevaseks veebis avaldamiseks.
Tulevikku vaadates sisaldab ELi autoriõiguse direktiiv olulisi sätteid ja erandeid kultuuripärandiasutustele, raamatukogudele ja arhiividele, mis võimaldavad enam mitteturustatavate teoste, sealhulgas orbteoste internetis reprodutseerimist. Kuigi ELi riigid rakendavad praegu autoriõiguse direktiivi, ei saa Ühendkuningriigi asutused kahjuks neist sätetest kasu, kuna Ühendkuningriik lahkub EList ja otsustab ELi autoriõiguse direktiivi mitte rakendada. Lisaks hõlmab Ühendkuningriigi valitsuse hallatav Ühendkuningriigi orbteoste litsentsimise kava üksnes orbteoste kasutamist Ühendkuningriigis, mis ei kõrvalda õiguslikku ohtu täielikult, kui midagi tehakse internetis kättesaadavaks ning on seetõttu kättesaadav ja kasutatav muust riigist kui Ühendkuningriik. Sellest tulenevalt muutub riskijuhtimine Ühendkuningriigi ja kogu ELi asutuste jaoks, kes ei kasuta orbteoste direktiivi, veelgi olulisemaks kaalutluseks juurdepääsu avamisel nende orbteostele.
Riskijuhtimise kontrollnimekiri
Oluline on rõhutada, et riskijuhtimine on institutsiooniline valik. Seda tuleks alati hoolikalt kaaluda võimalike riskide ja kulude suhtes ning see tuleks dokumenteerida. Kui teie asutus otsustab oma orbteoseid reprodutseerida, võib olla kasulik kasutada järgmist riskihindamise kontrollnimekirja:
Registreerige kõik õiguste omajatega ühenduse võtmiseks tehtud katsed.
Orbteoste reprodutseerimisega peab kaasnema autorile omistamise avaldus, kui see on teada.
Võtta kasutusele teatamis- ja kõrvaldamispõhimõtted ja -menetlused, et võimaldada omanikuta teoste kõrvaldamist, kui õiguste omajad sellest teada annavad.
Reprodutseerige pilte madala eraldusvõimega.
Hinnata orbteoste reprodutseerimise konkreetseid riske juhtumipõhiselt, näiteks vastavalt teose liigile, materjalile ja vanusele, et vähendada ohtu, et kõrgetasemelised õiguste omajad endast teada annavad.
Piirata mis tahes kasutamist "mitteäriliste uuringute või erauuringutega".
Pane raha kõrvale juhuks, kui õiguste omanikud annavad endast teada ja/või sõlmivad kindlustuslepingu
Tehke mõistlikke otsinguid. Need võivad hõlmata piltide tuvastamise tarkvara – kasutage tasuta saite, nagu TinEye ja Advanced Google Search.
Tutvuge autori kohta avaldatud teoste/näituste kataloogide kinnituste ja märkmetega.
Kontrollige internetist teavet materjali looja kohta ja registreerige vajaduse korral kõik otsingud.
Kunstnike ja kirjanike kohta leiate teavet Internetis olevast WATCH-failist (mis on sisestatud WATCH-failikaudu).
Kontrollige teisi organisatsioone, kes võivad omada selle kunstniku/looja teoseid, ja võtke nendega ühendust, et näha, kas nad saavad esitada teavet õiguste omaja kohta.
Pöörduge kollektiivse esindamise organisatsioonide poole.
Teha kindlaks, kas õiguste omaja on teose laenanud/pärinud/andnud. Kui jah, siis kas materjali andnud isik võib esitada õiguste omaja kontaktandmed?
Kontrollige, kas materjali hoitakse pilditeegis või varufotograafia agentuuris.
Kontrollige, kas teie organisatsiooniga otseselt (või kaudselt) seotud akadeemiku, üliõpilase, tugitöötaja või muu isiku töö.
Avaldage reklaam vastavas erialaajakirjas või ajakirjas, et tuvastada õiguste omanikku.
Kui kunstnik või autor on veel elus, siis võib olla võimalik leida oma kontaktaadressi kaudu online-kataloog päringud.
Kui soovite rohkem teada autoriõiguse ja kultuuripärandi sektori kohta, liituge Europeana autoriõiguse kogukonnaga Europeana võrgustiku assotsiatsiooni kaudu!