Frankfurt, 11. oktoober 2018 – Millised on parimad viisid tehnoloogiapõhise innovatsiooni toetamiseks Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil? Mis juhtub, kui me ühiskonnana ei tegutse praegu? Täna esitlesid 14 Euroopa partnerit oma uut Euroopa manifesti kultuuri- ja loomesektorite innovatsiooni toetamise kohta kultuuri tulevikku käsitleval festivalil ARTS+ toimunud pressikonverentsil.
Esimest korda esitavad Euroopa loomesektorid ühise üleskutse kultuuriinnovatsiooni ulatuslikuks toetamiseks. Samal ajal on nad andnud karmi hoiatuse, et ilma sellise toetuseta on sektorite, sealhulgas ajakirjanduse, ringhäälingu, kultuuripärandi ja kirjastamise edu lähitulevikus ohus. Nagu 14 partnerit oma manifestis märgivad: „Kultuur on üks Euroopa suurimaid väärtusi. Kuid suurte tehnoloogiliste muutuste ajastul vajab Euroopa kultuuri- ja loomesektori jaoks tõhusamat innovatsioonistrateegiat. Praegu kujundab suurte kommertsplatvormide loogika ümber mitte ainult Euroopa turge, vaid ka ühiskondi. Kultuur aitab meil oma maailmast aru saada ja see peaks andma tehnoloogiale moraalse kompassi. Selleks et võimestada kultuuri selles funktsioonis ja anda kodanikele võimalus kultuuri maksimaalselt ära kasutada, on meil vaja ulatuslikku avaliku sektori toetust kultuuriinnovatsioonile, kuid praegu selline toetus puudub.“
„Loov- ja kultuuritööstuse sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik tähtsus on tohutu,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Christian Ehler tänasel pressikonverentsil. „Need on Euroopas olulised sektorid, mis on suuremad kui näiteks auto- või keemiatööstus, kui rääkida nende mõjust töökohtadele. On aeg käsitleda neid sektoreid olulise sektorina, omistada neile vääriline tähtsus ja asetada nad Euroopa tasandi innovatsioonipoliitika keskmesse.“ Ehler oli ka Euroopa Parlamendi raporti kaasraportöör, milles nõuti juba 2016. aasta lõpus sidusat Euroopa loomesektorite poliitikat ja rõhutati sektorite tähtsust, pakkudes „rohkem kui 12 miljonit täistööajaga töökohta, mis moodustavad 7,5 % ELi tööjõust, luues sisemajanduse koguproduktile ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisandväärtusest).“ Manifest toetab Euroopa Parlamendi raportis esitatud nõudmisi ning nõuab tungivalt loomesektorite sidusa innovatsioonipoliitika kiiret rakendamist Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
„Uued radikaalsed tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, on läbimurde äärel ja kui me tahame säilitada oma konkurentsieelist kultuuripärandi valdkonnas, peame võtma sügavaid kohustusi ja investeerima oma digitulevikku, taristutesse, nagu Europeana, või meil on oht saada Silicon Valley digikolooniateks. Selleks peab Euroopa Liit tegema veel ühe julge ja valgustatud otsuse: edendada taas digipööret meie enda tingimustel, et saaksime jätkata oma kultuurisektori võimestamist selle potentsiaali ärakasutamiseks seestpoolt,“ ütles Europeana sihtasutuse tegevdirektor Harry Verwayen.
„Kuigi loome- ja kultuurisektoris on palju uuenduslikke algatusi ja idufirmasid, saavutavad väga vähesed neist piisava ulatuse, et neil oleks suurem mõju ühiskonnale või turule,“ ütles programmi „ARTS+“ kaasasutaja Holger Volland. Me näeme kasvavat lõhet tehnoloogia ja kultuuri vahel. Kultuuril ja koos sellega ka ühiskonnal on raske tehnoloogilise innovatsiooni eksponentsiaalsele kiirusele järele jõuda.“
Itaalia Fitzcarraldo sihtasutuse president ja ARTS+ strateegiline partner Ugo Bacchella märkis, et „vaja on kohandatud investeeringuid ja struktuuritoetust, et saada täit kasu tehnoloogiapõhisest innovatsioonist ning innovatsioonist kultuuritootmises ja -levitamises, et tuua rohkem kultuuri kodanike igapäevaellu. Nii on võimalik kultuurilist mitmekesisust maksimaalselt ära kasutada ja ületada kultuurisektorite killustatus.“
Viimase paari kuu jooksul on 14 Euroopa partnerit teinud koostööd, et teha kindlaks loomesektorite innovatsiooni kõige olulisemad struktuursed takistused ja leida ühtse strateegia jaoks parimad lahendused. Tulemust – manifesti – esitleti esimest korda eile toimunud ARTS+ innovatsioonialasel tippkohtumisel, kus osales üle 100 rahvusvahelise eksperdi kultuuri, tehnoloogia, poliitika ja ettevõtluse valdkonnast.
Manifestis kindlaks tehtud suurimad innovatsioonitõkked:
1. Suur killustatus ja kapseldunud mõtteviis, mis peegeldab valdkondlikke, keelelisi ja riigipõhiseid erinevusi, hoolimata asjaolust, et valdkondadevaheline ja piiriülene koostöö on otsustava tähtsusega.
2. Üldine investeeringute, rahastamise ja rahastamise puudumine: välisinvestoritelt tuleb vähe investeeringuid ja on olemas vähe märkimisväärse ulatusega avaliku sektori rahastamispoliitikaid.
3. Loomesektorite eripärasid ja nende mõju innovatsioonile ei ole lihtne mõõta ega kergesti mõista. Avaliku sektori poliitikakujundajad ei ole neid veel tunnustanud.
4. Tehnilised ja ettevõtlusoskused on halvasti integreeritud.
5. Väärtusvõrgustikud muutuvad, mis toob kaasa vajaduse uute väärtuste ja ärimudelite järele.
6. Kultuur ja loovus eksisteerivad üha globaalsemas kontekstis, kuid kultuuri- ja poliitilistel osalejatel on sageli endiselt kohalik mõtteviis.
Manifestis pakutakse kultuuri- ja loomesektori jaoks välja järgmised toetusmeetmed:
1. Tunnistada sektorite ühtlustumist ja hübriidstruktuuri ning kehtestada selgemad poliitikameetmed nende innovatsioonipotentsiaali toetamiseks.
2. Suurendada avaliku sektori investeeringuid kultuuri- ja loomesektorisse tasemeni, mis vastab nende tähtsusele olulise sektorina, ning kohandada rahastamisprogramme vastavalt nende vajadustele.
3. Muuta sektoritesse investeerimine atraktiivsemaks, tugevdades alternatiivseid investeerimisvorme ja võimaldades uusi tuluallikaid.
4. Tugevdada dialoogi poliitika, kultuuri, tehnoloogia ja tööstuse sidusrühmade, samuti vahendajate, teadusuuringutes osalejate ja kodanikuühiskonna vahel.
5. Toetada innovatsiooni laiemat määratlust, et hõlmata „pehme“ innovatsioon.
6. Tugevdada kultuuri- ja loomesektorite rahvusvahelist iseloomu, suurendades riigiülese poliitika ja innovatsiooni toetavate meetmete rolli, eelkõige ELi tasandil.
Euroopa manifest kultuuri- ja loomesektorite innovatsiooni toetamise kohta on ARTS+ innovatsioonitippkohtumise (10. oktoober 2018) tulemus. Tippkohtumine korraldati ALDUSe (Euroopa raamatumesside võrgustik, www.aldusnet.eu)raames ja seda kaasrahastatakse Euroopa Liidu programmist „Loov Euroopa“.
Manifesti avaldamise strateegilised partnerid on Fitzcarraldo sihtasutus / ArtLab ja Euroopa loovettevõtluse võrgustik (ECBN) / Euroopa loomemajanduse keskus (ecce). Koos ARTS+-iga olid need manifesti algatajad. Teised programmipartnerid on Euroopa Kirjastajate Föderatsioon; Börsenverein des Deutschen Buchhandels (Saksa Kirjastajate ja Raamatumüüjate Liit); Itaalia kirjastajate ühendus AIE; Europeana sihtasutus; NEMO (Euroopa muuseumiorganisatsioonide võrgustik); ning meedia-, innovatsiooni- ja tehnoloogiauuringud (SMIT), Brüsseli Vaba Ülikooli (VUB) uurimisrühm, mis kuulub teadusvõrgustikku imec (Flandria) ja on ELi rahastatud projekti MediaRoad partner. Võrgustiku partnerid on Fundación Germán Sánchez Ruipérez; Deutscher Museumsbund e.V.; UNESCO Saksamaa komisjon; I3, koordineeritud toetusmeede, mida rahastab Euroopa Komisjon (esindaja: T6 Ecosystems); Uus Euroopa meedia (NEM), ELi rahastatud projekti VitalMedia partner; ning World Association of Newspapers and News Publishers (WAN-IFRA) oma ülemaailmse meediainnovatsiooni liidu kaudu.
Tutvu manifestiga siin.
ARTS+ INNOVATION SUMMIT PARTNERS & SPEAKERS:
„Ilma piisava toetuseta nende jätkuvale tehnoloogilisele ja digitaalsele arengule ei suuda muuseumid oma potentsiaali täielikult ära kasutada ning neil on oht muutuda suure osa ühiskonna jaoks ebaoluliseks.“ David Vuillaume, Euroopa muuseumiorganisatsioonide võrgustiku NEMO esimees ja Deutscher Museumsbund direktor, [email protected]
„Uued radikaalsed tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, on läbimurde äärel ja kui me tahame säilitada oma konkurentsieelist kultuuripärandi valdkonnas, peame võtma sügavaid kohustusi ja investeerima oma digitulevikku, taristutesse, nagu Europeana, või meil on oht saada Silicon Valley digikolooniateks. Selleks peab Euroopa Liit tegema veel ühe julge ja valgustatud otsuse: edendada taas digipööret meie enda tingimustel, et saaksime jätkata oma kultuurisektori võimestamist selle potentsiaali ärakasutamiseks seestpoolt.“ Harry Verwayen, Europeana Foundationi tegevdirektor, [email protected]
„Euroopal on aeg kehtestada raamatusektoris ja loomemajanduses üldiselt innovatsiooni toetav poliitika, mis kajastab tõeliselt nende rolli ja potentsiaali, tunnistades samal ajal nende vajadusi ja eripära.“ Rudy Vanschoonbeek, Euroopa Kirjastajate Föderatsiooni (FEP) president
„Näited, nagu idufirmade kiirendi Contentshift või e-raamatute ökosüsteem Tolino, mille Saksamaa kirjastustööstus töötas välja koostöös IKTga, näitavad huvi innovatsiooni vastu raamatute kirjastamise sektoris. Kuid selleks, et tagada tulevikus sisu mitmekesisus ja kvaliteet, on innovatsiooni jaoks vaja tõhusat rahalist ja struktuurilist toetust.“ Cigdem Aker, strateegia- ja innovatsioonijuht, Börsenverein des Deutschen Buchhandels (Saksamaa kirjastajate ja raamatumüüjate liit), [email protected]
„Raamatutööstusel oleksid suurepärased võimalused, kui oleks olemas piisav innovatsiooni toetav poliitika. Me vajame seda toetust esiteks uuenduslike partnerluste loomiseks raamatukogude ja koolidega, et tulla toime lugemiskäitumise muutustega, ja teiseks selleks, et luua nn kapseldunud strateegiaid, et võidelda tohutute tehnoloogiaettevõtete platvormimudeli võimu vastu.“ Luis González, Fundación Germán Sánchez Ruipérez (Hispaania), [email protected]
„Avaldav tööstus vajab nii eeskirju kui ka vahendeid: viimastel kuudel keskenduti arutelus esimesele – autoriõiguse direktiivile –; on aeg vaadata ka teist: innovatsiooni toetamine kõigis loomesektorites. Eilne hääletus kultuuri- ja hariduskomisjonis on väga paljulubav: Euroopa Parlament teeb ettepaneku eraldada vahendeid loomemajanduse toetamiseks ja sellistes olulistes valdkondades nagu autoriõiguste haldamine ja juurdepääsetavus. Loodame, et järgmistes etappides järgitakse seda suunda.“ Piero Attanasio, Itaalia kirjastajate liidu (AIE) Euroopa asjade ning teadusuuringute ja innovatsiooni juht, [email protected]
„Platformiseerimine ja digiüleminek mõjutavad üha enam Euroopa meediaosaliste rolli rahvusvahelises konkurentsis. Selle probleemi lahendamiseks vajavad kultuuri- ja loomesektorid Euroopa institutsioonide paremat toetust, eelkõige seoses kestlike ärimudelite arendamisega, mis võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega Euroopa osalejatel konkureerida suurte platvormidega võrdsetel tingimustel. Need küsimused peaksid väga selgelt kajastuma ka järgmises Euroopa eelarves (2021–2027), mida praegu arutatakse Euroopa Parlamendis ja Euroopa Ülemkogus.“ Simona De Rosa, vanemteadur, T6 Ecosystems, [email protected]
„Platvormipõhises digitulevikus on innovaatilised Euroopa meediasektorid üliolulised, et tagada kodanikele juurdepääs mitmekesisele sisule. Seda saab teha ainult siis, kui suurendatakse toetust Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, et tagada neile sektoritele võrdsed tingimused.“ Heritiana Ranaivoson, vanemteadur, Studies imec-SMIT-VUB, [email protected]
„Kultuur ja tehnoloogia on inimlooming, millel on ühine DNA. Selles mõttes tuleb kultuurisektor digitaalsesse keskkonda täielikult kaasata. Mitte võõra maa külastajatena, vaid sotsiaalsete osalejatena, kes väidavad, et see on nende õigus." Octavio Kulesz, toimetus Teseo / UNESCO ekspert, [email protected]
„Innovatsiooni toetamise tipptasemel poliitika ja programmid on Euroopa kultuuri- ja loomemajanduse jaoks üliolulised. Suured jõupingutused peavad olema seotud poliitikakujundamise ajakohastamisega, mis tähendab tihedat koostööd kapseldumiskohtade vahel ja põhineb sektori konkreetsetel vajadustel. Vaja on pikaajalist ja usaldusväärset koostööd. Tulevikukindlate toetusprogrammide peamised arutelud peavad hõlmama digimaailma, ülemaailmseid ühendusi ning teabevahetuse ja koostöö tõhustamist.“ Sylvia Amann, inforelais, ELi-OMC-ekspertide rühma kaasesimees, [email protected]
> Täiendavad pressiteated siin >https://www.buchmesse.de/en/press/press-releases
> Täiendavad pressifotodsiin >https://www.buchmesse.de/en/press/press-material
Frankfurter Buchmesse
on rahvusvaheline kirjastustööstuse suurim mess, kus osaleb üle 7300 eksponendi 102 riigist, ligikaudu 286 000 külastajat, üle 4000 ürituse ning ligikaudu 10 000 akrediteeritud ajakirjanikku ja blogijat. Samuti toob see kokku peamised osalejad hariduse, filmi, mängude, STMi, akadeemilise kirjastamise ja äriteabe valdkonnast. Alates 1976. aastast on raamatumessil iga-aastane aukülaline, kes tutvustab oma raamatuturgu, kirjandust ja kultuuri osalejatele mitmel viisil. Frankfurter Buchmesse korraldab Saksamaa kirjastajate osalemist ligikaudu 20 rahvusvahelisel raamatumessil ja korraldab aastaringselt kaubandusüritusi peamistel rahvusvahelistel turgudel. Juurdepääs äriklubile koos esmaklassiliste teenuste, võrgustike loomise ürituste ja konverentsidega, nagu THE MARKETS, on saadaval ainult koos äripiletiga, mis on ettevõtjatevaheliste külastajate jaoks esmaklassiline võimalus. ARTS+ loodi 2016. aastal kultuuri- ja loomemajanduse messi-, ärifestivali ja rahvusvahelise kohtumispaigana. Selle eesmärk on kasutada ära loomesisu digiteerimise potentsiaali ja arendada uusi ärivaldkondi. Frankfurter Buchmesse rahvusvaheline haridusplatvorm Frankfurt EDU tutvustab uuenduslikke kontseptsioone, sisu ja tehnoloogiaid õppimise tuleviku jaoks. Campus Weekend Frankfurter Buchmesse on pühendatud üliõpilastele. Frankfurter Buchmesse on Saksamaa Kirjastajate ja Raamatumüüjate Liidu (Börsenverein des Deutschen Buchhandels) tütarettevõte. https://www.buchmesse.de/en
Kontaktandmed meediale:
Press & Korporatiivne kommunikatsioon, Frankfurter Buchmesse
Katja Böhne, turunduse asepresident & Kommunikatsioon, telefon: +49 (0) 69 2102-138, [email protected]
Kathrin Grün, kommunikatsioonidirektor, telefon: +49 (0) 69 2102-170, [email protected] Tina Pfeifer, PR-juht, telefon: +49 (0) 69 2102-271, [email protected]