Peamine poliitikadokument
Avaliku omandi harta töötati välja Europeana algatuse raames 2010. aastal. Selle eesmärk oli julgustada kultuuripärandiasutusi, kes jagasid oma andmeid Europeanaga, säilitama kultuuripärandi avaliku omandi staatust digivaldkonnas, eelkõige Europeana.eu veebisaidil, ning tagama, et kultuuripärandit saaks võimalikult laialdaselt taaskasutada. Sellest ajast alates on see olnud Europeana algatuse jaoks väärtuslik ja mittesiduv poliitiline avaldus, mis aitab tagada, et üldkasutatavate materjalide taaskasutamise võimalusi on võimalikult palju.
Miks läbivaatamine?
Avaliku omandi harta esimese versiooni tekstis tunnistatakse probleeme, millega seisti silmitsi selle esmakordsel koostamisel, nagu avaliku ja erasektori partnerlused, mille tulemuseks on tingimused, mis piiravad üldkasutatava materjali taaskasutamist, ning kultuuripärandiasutuste tavad, millega seatakse piirangud digitaalsele avalikule omandile. Isegi kui mõned neist probleemidest püsivad, on õigusaktid viimastel aastatel mõnda neist tavadest ametlikult heidutanud.
Samal ajal on pärast avaliku omandi harta vastuvõtmist tekkinud uusi probleeme, mis ulatuvad õiguslikest, tehnoloogilistest ja ühiskondlikest probleemidest. Oluline on tagada, et Europeana avaliku omandi harta põhimõtetes ja soovitustes neid tunnustatakse ja käsitletakse, et see saaks jätkuvalt täita oma ülesannet seoses Europeana algatusega.
Läbivaatamisprotsessist
Artikli 14 töörühm algatas 2024. aasta alguses Europeana avaliku omandi harta läbivaatamise. Pärast mitmeid arutelusid rakkerühmas ja autoriõiguse kogukonna juhtrühmaga jagati 2024. aastal Brüsselis toimunud avaliku omandi päeva üritusel osalejatega mõningaid esialgseid seisukohti.
Tagasiside edasiseks kogumiseks korraldati 20. juunil 2024 autoriõiguse tööaja sessioon. Istungil jagasid läbivaatamispüüdlusi juhtivad Maarten Zeinstra (IP Squared) ja Brigitte Vézina (Creative Commons) tuvastatud uusi probleeme ja hindasid hartas juba ette nähtud probleeme.
Europeana 2025. aasta avaliku omandi harta
Pärast 2010. aasta avaliku omandi harta analüüsi ja praeguse avaliku omandiga seotud probleemide mõistmist leidsid hindajad, et harta on ajaproovile vastu pidanud ja põhimõtted on endiselt jõus. Tehtud on mõned muudatused.
Esiteks on juba tunnustatud kolmele põhimõttele lisatud põhimõte, mis juhib tähelepanu kultuuripärandiasutuste rollile, ning teiste põhimõtete sõnastust on veidi muudetud.
Teiseks on avaliku omandi määratlust lahti seletatud ja veidi laiendatud, et tuua selgust mitmesugustesse viisidesse, kuidas teavet saab käsitada avaliku omandina.
Kolmandaks on sellesse osasse, mis varem sisaldas „suuniseid avaliku omandi funktsiooni säilitamiseks“, tehtud olulisi täiendusi. Need on muudetud meetmeteks, et juhtida tähelepanu vajadusele, et kultuuripärandiasutused kehtestaksid teatavad meetmed. Need hõlmavad vajadust, et kultuuripärandiasutused kaitseksid katsete eest taastada või saavutada ainuõiguslik ja/või põhjendamatu kontroll üldkasutatavate teoste üle; vältida selliste lepingute sõlmimist, mis piiravad üldkasutatava materjali taaskasutamist; märgistada üldkasutatavad materjalid süstemaatiliselt, rangelt ja täpselt; tasakaalustada avalikku omandit muude huvidega; ning pakkuda muu hulgas kvaliteetseid ja taaskasutatavaid reproduktsioone ja metaandmeid.
Lõpuks on harta struktuuri veidi muudetud, alustades avaliku omandi määratlusest, millele järgneb põhimõtete, suuniste ja tausta kogum.
Uuri lähemalt
Kutsume teid üles lugema 2025. aasta avaliku omandi harta teksti ja selle aluseks olevat taustmaterjali. Kui Teil on teavet või soovite toetada 2025. aasta avaliku omandi harta tõlkimist oma keelde, võtke palun ühendust aadressil [email protected].