Europeana XX. Century of Change on Europeana üldteenus, mis keskendub 20. sajandile ning selle sotsiaalsetele, poliitilistele ja majanduslikele muutustele, nagu on dokumenteeritud fotodel, videotes ja kunstiteostes. Projekti edendamiseks on projektimeeskond kutsunud mitmeid juhtivaid avaliku elu tegelasi tegutsema Europeana XX „muutuste saadikutena“, mis hõlmab nende ainulaadse ülevaate jagamist 20. sajandi jaoks olulistest teemadest. Meil oli hea meel, et Euroopa Komisjoni innovatsiooni, teaduse, kultuuri ja hariduse volinik Mariya Gabriel, kes vastutab selliste programmide eest nagu „Euroopa horisont“, „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“, võttis selle kutse vastu.
Korraldasime hiljuti veebiürituse, kus rahvusvahelised ajakirjanikud kutsuti volinik Gabrieli intervjueerima Europeana XX teemal. Volinik rääkis ka projekti toimetusega, inspireerides neid kultuuripärandist ülevaate saamise ja sellega seotud strateegiatega. Eesmärk on, et mõlemat intervjuud kasutataks selleks, et suurendada teadlikkust projektist ja edendada arutelu sellega seotud teemadel.
Kuigi projekt keskendub 20. sajandi muutustele, oli vältimatu, et arutelus käsitletakse 21. sajandi COVID-19 pandeemia teemat, ning volinik jagas oma mõtteid kultuurisektori ees praegu seisvate probleemide ja võimaluste kohta.
See postitus annab ülevaate voliniku mõtetest sellel teemal, eelkõige kahest teemast, mis on talle südamelähedased ja meie sektori jaoks kriitilise tähtsusega: mida tähendab pandeemia sektori digipöörde jaoks ja digikogude roll hariduses.
Digiüleminek ja COVID-19: võimalused ja väljakutsed
Volinik Gabrieli jaoks on probleemid, millega kultuuripärandiasutused pandeemia tõttu silmitsi seisavad, väga reaalsed.
Ta ütles: „Viimastel kuudel olen näinud, et ühelt poolt on meil erakordne mobiliseerimisvõime ja loovus, kuid teiselt poolt vajame vahendeid, sihipäraseid investeeringuid ja suuremat toetust mõnel kriitilisel hetkel.“
Viidates muuseumiorganisatsioonide võrgustiku (NEMO) hiljutisele aruandele, märkis volinik Gabriel, et „neljast muuseumist kolm osutasid ebapiisavatele majandusressurssidele, ebapiisavale tööajale kui suurimatele takistustele digiteerimisel ja veebipõhisel juurdepääsetavusel. Vaid 30% väitis, et neil ei ole digiteerimiseks vajalikke seadmeid.“
Volinik märkis siiski ka seda, kuidas „raportis öeldakse meile ka, et viiest muuseumist neli suurendasid oma digiteenust vastusena oma uste sulgemisele pandeemia ajal ning peaaegu pooled neist pakuvad nüüd üht või mitut veebiteenust“.
Ta kajastas, et kui kriisile lähenetakse ja sellega tegeletakse avatud ja uuenduslikul viisil, võib see kujutada endast mitte ainult väljakutset, vaid ka sektori võimalust digiüleminekut märkimisväärselt kiirendada.
„Praegu on aeg, sest nõudlus hästi kureeritud ja kvaliteetse virtuaalse juurdepääsu järele kultuurile ei ole kunagi olnud suurem.“
Mõtiskledes selle üle, kuidas komisjon on viimastel kuudel kultuuri internetis kasutanud, tõi volinik Gabriel esile programmi „Loov Euroopa“ kaks asjakohast sotsiaalmeediakampaaniat – „Loov Euroopa kodus“ ja „Euroopa kultuur – teie lähedal“. Kampaaniates käsitletakse konkreetseid probleeme, millega kultuurisektor kriisi tõttu silmitsi seisab – programm „Loov Euroopa kodus“ edendab sektori rikkalikku veebipõhist reageerimist publikuga suhtlemisele, kuna kriisi ajal suleti ajutiselt selle uksed, samal ajal kui Euroopa kultuur – teie lähedal – edendab kestlikku kultuuriturismi, tõstes esile Euroopa rikkalikke kultuuriaardeid.
Nagu volinik märkis: „Arvestades, et kultuuriturism annab 40 % kogu ELi turismitulust, on väga oluline, et kultuuri- ja loomesektor muutuks, et reageerida praegusele olukorrale. Väga oluline on pakkuda laiale publikule huvipakkuvaid veebi- või hübriidtegevusi ja see on ka edaspidi.“
Digiõpe ja selle väljakutsed
Nagu kultuuripärandisektor, on ka haridussektorit tugevalt mõjutanud COVID-19 kriis. Ootamatud muutused juurdepääsus klassiruumile on sundinud õpetajaid ja nende organisatsioone kiiresti ümber mõtlema ja kohandama õpetamismeetodeid ja õppekavasid uute virtuaalsete stsenaariumidega. Põhipädevused, nagu digioskused ja kriitiline mõtlemine, on üha olulisemad.
Nüüd seisavad õpetajad ja haridustöötajad silmitsi suurenenud vajadusega leida alternatiivne sisu ja viisid oma õpilastega suhtlemiseks. Üks lahendus on kasutada veebimaterjale, näiteks Europeana pakutavaid kollektsioone.
Volinik Gabriel ütles: „Kui me räägime Europeanast, mõtlen kohe selliste platvormide erakordsele vajadusele, kus meil on kvaliteetne sisu. Küsimus on selles, kuidas teha see sisu juurdepääsetavaks, mis tähendab, et selle aluseks on mõned probleemid.“
Need probleemid on erinevad, ulatudes ühendatuse probleemidest teatavates Euroopa piirkondades kuni piiratud huvini lisada kultuuripärand õppematerjalina õppekavadesse, mille üle otsustab iga liikmesriik ise. Neid kõiki võetakse arvesse voliniku uues haridusalases tegevuskavas (2021–2027), milles esitatakse komisjoni visioon kvaliteetsemast, kättesaadavamast ja kaasavamast digiõppest Euroopas. Kava eesmärk on edendada hästitoimiva digiõppe ökosüsteemi arendamist ning parandada digipöördeks vajalikke digioskusi ja -pädevusi.
Volinik näeb kasu. Ta ütles: „Haridusalase tegevuskava ettepanekuga anname endale seekord võimaluse luua vähemalt ühine raamistik, vähemalt ühine platvorm, kus saame jagada juba olemasolevat ja levitada seda, et muuta see platvorm ja Europeana kättesaadavamaks ja kaasavamaks.“
Digitaalsisu tootmine, ümberkujundamine ja taaskasutamine hariduses on koht, kust see kõik algab, kuid mitte koht, kus see lõpeb, ütles volinik Gabriel: „Loovuse edendamine hariduse kaudu on väga oluline. Seepärast tahan käivitada uusi algatusi, et võimaldada inimestel näha kunstnikke, filmitegijaid ja teisi loojaid tööl. Usun täielikult, et meie kui poliitikud ei saa tekitada laste silmis samasuguseid tähti nagu siis, kui nad saavad kogeda, kuidas suuri kunstiteoseid tehakse. Jällegi: tuleb teha tööd ja loominguliste talentide toetamiseks, toitmiseks ja toetamiseks on vaja rohkem vahendeid.“
Sünergia ja koostöö
Volinik nõudis kirglikult tihedamat koostööd kultuuripärandi-, haridus- ja teadussektori ning nende vastavate rahastamisstruktuuride vahel ning tunnistas vajadust edasise arutelu ja ametliku koostoime järele.
„Need koroonaajastud on taas kord näidanud, et sünergia osas ei peaks me mitte ainult rääkima, vaid hakkama ka toimima ja ellu viima. Miks mitte luua Euroopa võrgustik, tuginedes olemasolevatele projektidele ja meeskondadele, et aidata vältida vigu ja kasutada ära parimaid tavasid tõelise jätkusuutliku jõupingutuse saavutamiseks?“
Esindades erinevaid osalejaid, kes kohtuvad digitaalse kultuuripärandi ristteel, toetab Europeana XX konsortsium kindlalt sellist valdkonnaülest koostööl põhinevat lähenemisviisi, mis on juba osutunud projekti tasandil hindamatuks väärtuseks.
Europeana XX töö kohta lisateabe saamiseks külastage Europeana Pro projektilehekülge. Selleks et osaleda arutelus kultuuripärandisektori kriisist tulenevate võimaluste ja probleemide üle, registreeruge Europeana 2020 üritusele „Kriis, muutused ja kultuur“.
Selle kirjutasid Jan Błaszczak, Sofie Taes ja Aisha Villegas.
Europeana XX – Century of Change soovib selgesõnaliselt tänada volinik Gabrieli ja tema kabineti liikmeid, samuti ajakirjanikke Bregtje van der Haaki (VPRO Televisioni dokumendidirektor) ja Michal Klimkot (kultuuriajakirjanik - POLITYKA Polish news) ning Ellen Harringtoni (DFFi direktor - Deutsches Filminstitut & Filmmuseum) nende panuse eest.