Euroopa kultuuripärandi keskus korraldas „Heritage Dialogues: Novembris toimunud veebiseminar „Kultuuripärand taastava digipöörde jaoks“ ELi naaberriikides. Europeana fondi juhitav üritus oli osa algatusest „Heritage Horizons: Europeana projektinädal“ja sellel osales ligikaudu 250 inimest. See tekitas rikkalikke arutelusid selle üle, kuidas meie kolleegid ELi naaberpiirkonnas lähenevad Euroopa digi-, rohe- ja sotsiaalsetele muutustele.
Pärast esimest kultuuripärandi dialoogide üritust, mis keskendus demokraatiale ja kaasamisele, keskenduti teises kultuuripärandi dialoogis digiüleminekule, rõhutades sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse väärtusi. Veebiseminaril uuriti, kuidas need põhimõtted võivad anda ELi naaberriikide kultuuripärandisektorile võimaluse digiajastul jõudsalt areneda ja täita oma avalikku ülesannet. Samuti rõhutati võimalusi üleeuroopaliseks koostööks, mis ulatub väljapoole ELi praeguse liikmeskonna piire.
Tuginedes Euroopa kultuuripärandi keskuse üleskutsele „Championing _a responsible digital transition for and with cultural heritage“ (Vastutustundliku digiülemineku edendamine kultuuripärandi jaoks ja koos kultuuripärandiga),_keskendusid arutelud Ukraina, Moldova, Lääne-Balkani ja Kaukaasia partnerite tööle. Veebiseminari korraldasid Europeana Foundation ja Europa Nostra Euroopa kultuuripärandi keskuse ELi rahastatud katseprojekti raames.
Stseeni seadistamine
Päranditeemalised dialoogid algasid inspireeriva sõnumiga, mille edastas Europeana võrgustiku assotsiatsiooninõukogu aseesimees ja Europeana algatuse Ukraina digitaalse kultuuripärandi toetamise töörühma esimees Sofie Taes. Tema tervitussõnad rõhutasid koostöö ja võrgustikuna töötamise tähtsust. Ta jagas Europeana algatuse käimasolevaid jõupingutusi ja selle plaane laiendada koostööd väljapoole ELi. Albaania, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Ukraina juba esitavad Europeana.eu andmeid ja neil on Europeana võrgustiku assotsiatsioonis üksikliikmed, mis näitab kasvavat koostööd ELi naabritega.
Oleksandra Veselska tutvustas seejärel Hatathonis krimmitatari keele projekti, mis võitis Europeana digipärandi nominatsiooni 2024. aastal. Ta jagas, kuidas rühm vabatahtlikke töötab selle nimel, et säilitada digitaalajastul krimmi keel, mida UNESCO peab tõsiselt ohustatuks. Probleemide hulka kuuluvad põlisrahvaste keeltele spetsialiseerunud arvutilingvistide nappus, põlvkondadevahelised lüngad digikirjaoskuses ja keeleoskuses ning sõja ja elukutsega seotud takistused. Sellest hoolimata tunnustas Oleksandra selliseid võimalusi nagu kogukonna vastupanuvõime ja kaasatus ning riiklik ja rahvusvaheline kokkupuude. „Need väljakutsed ainult õhutavad meie otsustavust tagada, et keel mitte ainult ei jääks püsima, vaid areneks ka edasi,“ lisas ta. Rohkem infot projekti kohta.
Euroopa Komisjoni nimel tehtud märkustes rõhutas hariduse ja kultuuri peadirektoraadi kultuuri, loovuse ja spordi direktor Georg Häusler kultuuripärandile digiülemineku tähtsust ning tunnustas keskust ELi naabruskonna kaasamise eest sellesse otsustava tähtsusega arutellu: „Keskus on kujunenud nurgakiviks kultuuripärandi arutamisel üleeuroopalisel tasandil“. Ta rõhutas digitaalvaldkonna positiivset mõju paljudes valdkondades, alates kliimamuutustega tegelemisest kuni säilitamise tõhustamise ja publiku interaktiivse kaasamiseni, kuid rõhutas ka probleeme, millega peame ühiselt toime tulema, nagu tehnoloogiale juurdepääsu kõrge hind, digilõhe ja mõne tehnoloogiapakkuja domineerimine.
Paneelarutelu digiülemineku üle ELi naabruses
Paneeldiskussioonis osalesid Armeenia loometehnoloogia keskuse TUMO vanemprojektijuht Hulé Kechichian, Bosnia ja Hertsegoviina IDEAA linnamajade liidu esimees Senada Demirović Habibija ning Europa Nostra Serbia peasekretär Vesna Marjanovic. Vestluses uuriti digiüleminekut kultuuripärandi valdkonnas Bosnias ja Hertsegoviinas ning Armeenias ja laiemalt ELi naabruses.
Paneelarutelul arutati jätkuvat digilõhet ELi ja kolmandate riikide vahel ning seda, kuidas see võiks kujundada tulevasi koostöövõimalusi. Nad rõhutasid, et hoolimata sellistest probleemidest nagu piiratud eksperditeadmised, ressursid, sotsiaalpoliitilised küsimused ja sellise ühisturu nagu EL puudumine, peaksime seda lõhet nägema pigem digisilla kui lõhena. Selline perspektiivimuutus soodustab digipõhist pärandialast koostööd ja laiema üleeuroopalise pärandipubliku loomist. Samuti rõhutasid nad võimalusi edendada innovatsiooni vahetuse kaudu ja kasutada konfliktipiirkondades digitaalset pärandit, et aidata sillutada teed püsivale rahule.
Digipöörde vajaduste, probleemide ja võimaluste uurimine
Osalejad jagati kahte ruumi, et võimaldada aktiivset arutelu digiülemineku vajaduste, probleemide ja võimaluste üle. Neid kaasahaaravaid istungeid hõlbustasid moderaatorid Amra Hadžimuhamedović, Bosnia rahvusvahelise foorumi kultuuripärandi keskuse direktor ja Jolan Wuyts Europeana fondist.
Iga grupi käivitas inspireeriv vestlus starter. Esimeses rühmas jagas Sloveenia Rahvus- ja Ülikooliraamatukogu asedirektor ning Europeana Network Associationi liige Ines Vodovipec teavet selle kohta, kuidas Sloveenia Europeana Country Group teeb koostööd Armeenia ja Põhja-Makedooniaga digiülemineku algatuste valdkonnas. Teises rühmas jagas Olena Zenchenko Ukraina varastatud kunsti muuseumist, kuidas see virtuaalne muuseum pakub digitaalseid koopiaid kultuuripärandi objektidest, mille vene okupandid on hävitanud või varastanud.
Seejärel kogunesid osalejad uuesti täiskogu istungile, et jagada oma kogemusi ja peamisi järeldusi. Pärast veebiseminari koostatakse nende arutelude põhjal lühike aruanne. See aitab kaasa laiemale projektitegevusele, näiteks hiljuti valitud ELi institutsioonidele suunatud poliitilistele soovitustele, et nõuetekohaselt kaasata ja stimuleerida teabevahetust ELi naaberriikidega.
Lõpetamine ja edasised sammud
Europa Nostra peasekretär ja Euroopa kultuuripärandi keskuse projektijuht Sneška Quaedvlieg-Mihailović esitas kokkuvõtvad märkused ja kirjeldas järgmisi samme. Ta rõhutas, kui oluline on üleeuroopaline koostöö ELi naaberriikidega, rõhutades ühist Euroopa kultuuriruumi, kus pärandil võib olla oluline roll selliste probleemide lahendamisel nagu konfliktid või konfliktijärgsed olukorrad ja nendega seotud ühiskondlikud küsimused. „Me ei taha mitte ainult eksportida, vaid ka importida naaberriikidest ELi oskusteavet, loovust ja otsusekindlust. Ümberkujundavad partnerlused vajavad võrdsust ja keskus on kindlalt pühendunud selle visiooni edendamisele,“ ütles ta.
Ta teatas ka järgmisest kultuuripäranditeemaliste dialoogide veebiseminarist, mis toimub 2025. aasta alguses ja keskendub teemale „Kultuuripärand kestliku ja tulevikukindla Euroopa nimel“, pärast Euroopa kultuuripärandi keskuse kohalolekut Aserbaidžaanis Bakuus toimuval COP29-l. Peagi avatakse registreerumine, tellige Euroopa kultuuripärandi keskuse uudiskiri, et saada värskeimaid uudiseid.
Relive kultuuripärandi dialoogid
Vaadake kultuuripärandi dialoogide täielikku salvestust ja nautige inspireerivaid arutelusid!
Tahad rohkem teada?
Liituge Euroopa kultuuripärandi keskuse sotsiaalfoorumiga, et vestlus jätkuks, ja hoidke end kursis, et saada 2025. aastal rohkem teavet järgmiste kultuuripäranditeemaliste dialoogide „Kultuuripärand kestliku ja tulevikukindla Euroopa heaks“ kohta!
Võite jälgida ka Euroopa kultuuripärandi keskust sotsiaalmeedias.