Teave aruande kohta
Projekti inDICEs üks eesmärke on mõista, kuidas luuakse väärtust digitaalse pärandi ressursside kasutamise kaudu. Selle väärtuse kohta rohkemate teadmiste saamine aitab meil toetada poliitikat, mis toetab uute või täiustatud teenuste, algatuste ja toodete väljatöötamist, millel on nende kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku lisaväärtuse kaudu veelgi suurem mõju.
Selle raames töötame välja poliitilisi soovitusi, suuniseid, juhiseid ja muid vahendeid, et toetada süsteemseid muutusi, mis tugevdavad kultuuripärandiasutuste potentsiaali. Oleme hiljuti tegelenud kultuuripärandiasutuste väärtusahelate poliitilise analüüsiga digitaalsel ühtsel turul.
Raportis tahtsime arvesse võtta kultuuripärandiasutuste muutuvat sotsiaalset ja majanduslikku rolli ja vastutust ning COVID-19 pandeemia mõju. Otsustasime vaadelda kultuuripärandi sektorit selle teistele sektoritele avalduva mõju kontekstis. Aruande aluseks oli juhtumiuuringute analüüs digitaalse kultuuripärandi (taas)kasutamise kohta, et edendada arusaamist kultuuripärandiasutuste ja loomemajanduse vahelise suhtluse praegustest ärimudelitest ning sellest, kuidas sellised mudelid saavad tugevdada juurdepääsu kultuurile ja Euroopa identiteedile. Võite tutvuda meie avatud arvutustabeliga, mis sisaldab kogutud juhtumiuuringuid ja aitab sellele kaasa!
Tähelepanekud ja soovitused
Esitasime mitu soovitust, mis võivad aidata kultuuripärandiasutustel teha strateegilisi otsuseid, et suurendada oma positiivset panust loomemajandusse ja parandada juurdepääsu kultuurile. Allpool saate lugeda aruande kokkuvõtte põhipunkte (lk 15-19) ja sellele täielikult juurde pääseda!
Kvaliteedile suunatud lähenemisviis kultuuripärandisektoris
Kultuuripärandi digiteerimine on kogu kultuuripärandisektori jaoks endiselt oluline küsimus. On oluline, et samal ajal kui kultuuripärandiasutused suurendavad digiteeritud pärandi mahtu, muutuksid nad valvsamaks ka digiteeritud sisu kvaliteedi ja selle autoriõiguse suhtes.
Eri sidusrühmad (sh haridustöötajad, teadlased, kultuuri- ja loomesektor, IT) nõuavad üha enam rikkalikke metaandmeid ja kvaliteetseid digiobjekte, mis võimaldavad neid kasutada ja taaskasutada nii kultuuripärandi kui ka muude sektorite kontekstis.
Muuseumid kui turu taaskasutuse hõlbustajad ja edendajad
Meie uuringud näitasid, et muuseumid on korduskasutamise projektide elluviimisel kõige aktiivsemad (kui mitte öelda domineerivad) osalejad. Siiski võivad nad olla tõrksad teiste sektoritega koostööd tegema.
Soovitame töötada välja toetuste andmise kavad, milles kasutataks muuseumide kogemusi ja eksperditeadmisi, et julgustada ja toetada taaskasutamist väljaspool institutsioonilist konteksti. See tähendaks näiteks, et muuseumid ja muud kultuuripärandiasutused korraldavad avatud projektikonkursse, mis on suunatud (enamasti, kuid mitte ainult) loomesektoris tegutsevatele ettevõtetele.
Digitaalse kultuuripärandi ühiskasutuse edendamine
Lisaks digitaalsete kultuuriressursside (nii sisu kui ka andmete) taaskasutamise edendamisele muudes sektorites on väga oluline edendada ja julgustada ka valdkondadevahelist koostööd digitaalse kultuuripärandi taaskasutamise valdkonnas.
Selle asemel, et viia digiprojekte läbi mudelis, kus institutsioon palkab töövõtja (nt tarkvaraarendaja), oleks kasulik soodustada koostööpõhisemat lähenemisviisi, kus projekte arendatakse veelgi tihedamates partnerlustes. Sellised algatused nagu koostöölaborid, häkatonid ja inkubatsiooniprojektid võiksid olla viis sellise koostöö stimuleerimiseks.
Digiüleminek digitaalse kultuuripärandi abil
Käimasolevad poliitilised arutelud Euroopa andmestrateegia ja sellega seotud andmehalduse küsimuste üle peavad hõlmama digipärandit, mida peetakse konkreetseks andmeliigiks.
Euroopa andmestrateegia osana on vaja digitaalse pärandi andmeruumi, et täielikult toetada tänapäevaste andmetele juurdepääsu, nende jagamise ja kasutamise tavade arendamist kultuuripärandisektoris, muudes avaliku sektori sektorites (nt haridus või teadusuuringud) ning loome- ja kultuurisektoris (nii avalikus kui ka ärisektoris).
Jagatud platvormid ja uuenduslikud vahendid, et jõuda kiiremini publikuni
Kuigi paljud Euroopa institutsioonid investeerivad aega ja jõupingutusi, et oma kogud veebis kättesaadavaks teha, ei käi see alati käsikäes publiku teadlikkuse suurendamisega sellest, mida veebis tegelikult pakutakse ja kuidas seda saab kasutada.
Kuigi agregaatorid on juba mõnda aega tegutsenud, avaldavad paljud asutused oma kogusid endiselt üksnes (või peamiselt) oma veebisaite/platvorme kasutades, mis tähendab, et nad ei kasuta veel võimalust tuua oma sisu palju laiema publikuni. See rõhutab, kui olulised on sellised platvormid nagu Europeana, mis annavad ülemaailmsele publikule hõlpsasti kasutatava vahendi Euroopa pärandikogude sirvimiseks, uute institutsioonide avastamiseks ja nende sisu taaskasutamiseks.
Digitaalsel kultuuripärandil on hariduslik väärtus
Pandeemiaaegne kaugõpe on loonud võimalusi digitaalsete ressursside, sealhulgas kultuuripärandi palju suuremaks kasutamiseks. 2020. aasta septembris Poolas Centrum Cyfrowe korraldatud uuringus ütles 35 % õpetajatest, et kaugõppes olles kasutasid nad kultuuripärandiasutuste ressursse, mis teeb neist ühe viiest kõige enam kasutatavast haridusliku sisu allikast.
See nõuab sihtotstarbelisi programme, mis toetavad kultuuripärandi kogude taaskasutamist haridustöötajate, haridussüsteemide ja -asutuste või haridusvaldkonna idufirmade poolt.