Iga kuue kuu tagant korraldab Europeana Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal konverentsi. Üritusel osalevad digitaalse kultuuripärandi ja Europeana eksperdirühma (DCHE), liikmesriikide asutuste rühma ja Euroopa Komisjoni liikmed, kes keskenduvad digiteerimisele, kultuurimaterjalile sidusjuurdepääsu tagamisele ja digitaalsele säilitamisele ning muudele sektori jaoks olulistele teemadele.
Sellega seoses uuriti Euroopa Liidu Nõukogu Saksamaa eesistumise ajal toimunud üritusel, mille korraldasid ühiselt Europeana ja Saksamaa Rahvusraamatukogu, autoriõiguse rolli kultuuripärandi sektori digiüleminekul.
Üritusel osales rohkem kui 30 DCHE ja autoriõiguse advokaati ja eksperti 21 riigist, kes osalesid mitmetel väljapaistvatel istungitel, ümarlaua aruteludel ja paneeldiskussioonidel. Esimese täielikult veebipõhise eesistujariigi üritusena oli meil võimalus avada mõned istungid üldsusele.
Üritus andis võimaluse tuua liikmesriikide esindajad kokku ning vahetada arvamusi, edukaid lähenemisviise ja ühiseid probleeme seoses autoriõigusega pärandisektori raames.
Milline on autoriõiguse roll pärandisektori digiüleminekul?
Autoriõigus määrab kindlaks, mil määral saavad kultuuripärandiasutused kasu tehnoloogia arengust tulenevatest võimalustest. Näiteks kui tehnoloogia hõlbustab pärandi digitaalsete reproduktsioonide jagamist õpilastega, võib (mõnikord teadmata) õiguste omajalt loa saamine tekitada mõningaid probleeme. Kuna fookus liigub digiteerimiselt digiüleminekule, soovivad kultuuripärandiasutused kasutada uusi võimalusi oma kogude paremaks ühendamiseks oma publikuga.
Deutsche Nationalbibliotheki peadirektor Frank Scholze ütles: „Meie kui institutsioonide ülesanne on aktiivselt kasutada ja kujundada digitaliseerimise võimalusi meie platvormidel ning muuta kultuuripärand nähtavaks ja laiemale üldsusele kättesaadavaks, et vältida digitaalset pimedat ajastut. Nende probleemide tõttu tuleb autoriõiguse süsteemi kohandada ja see on võimalik ainult siis, kui leiame õige tasakaalu kõigi sidusrühmade, õiguste omajate ja institutsioonide huvide vahel.
Praegusel ummikseisus on pandud palju ootusi autoriõiguste rakendamisele digitaalse ühtse turu direktiivis ning Europeanas loodame, et sellega kaasnevad muudatused aitavad kaasa teadusuuringute, hariduse ja teadmistele juurdepääsu toetamisele.
Arutelud üritusel
Esimesel päeval uurisime digitaalse ümberkujundamise ja autoriõiguse tausta, kus me seisame ja mis võib edasi tulla. Seda silmas pidades jagasid Dorothea Zechman, Anne Bergman ja Paul Keller oma mõtteid sellel teemal ning nõustusid kindlalt, et on vaja teha sektoritevahelist koostööd, et saavutada parim võimalik autoriõiguse raamistik digiüleminekuks.
Teisel päeval uurisime käegakatsutavaid näiteid autoriõigusest pärandisektoris. Mitmed sõnavõtjad tutvustasid algatusi, millega nad olid seotud. Fred Saunderson tutvustas riskijuhtimise lähenemisviisi, mille töötas välja Šotimaa Rahvusraamatukogu koostöös Walesi Rahvusraamatukoguga, mis on toonud kaasa tõhususe ja järjepidevuse selles, kuidas nad lähenevad autoriõigusele kogu institutsioonis. Evelin Heidel kirjeldas, kuidas praktikute võrgustikud saavad edendada arutelusid ja toetada avatud juurdepääsu. Juozas Markauskas ja mina rääkisime jõupingutustest autoriõiguse teadmiste arendamiseks kogu sektoris ning sellest, kuidas õiguste avaldused ja loomingulised ühislitsentsid ning -vahendid võiksid digitaalset kultuuripärandit veelgi toetada.
Rühmaarutelude käigus vahetasid liikmesriigid riiklikul tasandil võetud lähenemisviise ning me uurisime konkreetseid samme, mida saab astuda, et toetada pärandisektorit autoriõigusega tegelemisel riiklikul ja kogu Euroopas.
Mis järgmiseks?
Ürituse käigus kogutud teabe põhjal uurime võimalusi täiendavalt toetada ja arendada valdkondi, kus oldi üksmeelel nende tähtsuses, näiteks selles, kuidas muuta suutlikkuse suurendamise jõupingutused kestlikumaks. Teeme DCHEga koostööd, et anda soovitusi ja tagada, et kogu Euroopa pärandisektori autoriõigusega seotud seisukohti võetakse arvesse.