Esiteks, palun jagage natuke enda ja oma igapäevase rolli kohta.
Minu nimi on Blandine Smilansky. Olen töötanud Euroopa Ajaloo Majas alates 2015. aastast, kaks aastat enne selle avamist muuseumina, ning olen kommunikatsiooni- ja partnerlusosakonna juhataja. See hõlmab mitmesuguseid tegevusi, mis pakuvad mitmeid füüsilisi ja digitaalseid sissepääsupunkte muuseumi sisusse ja programmidesse.
Mida tähendab kultuuripärandi sektori digiüleminek teile isiklikult?
Digiüleminekul on tohutu loominguline potentsiaal. Pannes ajaloo digitaalsesse ruumi, näete palju rohkem nurki ja võimaldate veelgi rohkem perspektiive kui füüsilises ruumis. See on üsna põnev. Kuid selline piiranguteta idee on ka natuke hirmutav – see ei ole kindlasti vähem nõudlik ega keeruline kui ajaloo paigutamine füüsilisse ruumi.
Mis ajendas Euroopa Ajaloo Maja looma uut digitaalset lähenemisviisi?
Oleme Euroopa muuseum ja jutustame riigiülese loo. Meil on missioon rääkida publikuga, kes ei ole füüsiliselt kohal või muuseumi lähedal. Digitaalvaldkond võimaldab meil jutustada lugusid, mida tahame jutustada, sest meie eesmärk on muutuda üha publikukesksemaks ning suurendada osalemist ja kaasatust.
Juba enne digistrateegia koostamist oli meil kombineeritud lähenemisviis füüsilisele ja digitaalsele tegevusele, näiteks püsinäitus suulise tõlke ja jutustusega 24 ELi keeles, mis oli kättesaadav multimeediatahvelarvuti kaudu.
Nagu paljud muuseumid, on pandeemia ajal ainus viis digitaalne. Pandeemia vastas hetkele, mil otsustasime panna oma digitaalsed ideed reaalsesse strateegiasse, mis hõlmab lühiajalisi, keskpika perioodi ja pikaajalisi tegevusi.
Millised on uue lähenemisviisi põhipunktid?
Meil on hulk juhtpõhimõtteid. Esiteks on kombineeritud lähenemine, mis näeb füüsilist ja digitaalset täiendamist ja võimendab üksteist. Järgmisena on disainitud multiperspektiivsus, mis võimaldab ajaloolistel sündmustel mitut häält, erinevaid nurki. Siis on meil osalus- ja koostööpõhine lähenemisviis, mis loodetavasti viib aja jooksul meie platvormidel koosloomise või kasutajate loodud sisuni. Lisaks on olemas kogukonna loomise aspekt – soovime kasutada seda digiruumi oma kogukonna ülesehitamiseks kogu Euroopas, laiendades publikut –, et olla muuseum kõigile eurooplastele. Oleme näinud, et see hakkab juba toimima – kui pidime oma ürituste programmi veebis vahetama, oli osalejaid Ungarist, Poolast, Hispaaniast ja mujalt Euroopast.
Rääkige meile uuest kollektsioonist, mida olete hiljuti veebis jaganud.
See veebipõhine kollektsioon toob esile kaheksa aastat kestnud kogumise Euroopa Ajaloo Maja jaoks. See näitab 50 objekti, mis on kõrge kvaliteediga pildistatud ja kuraatorite poolt dokumenteeritud. Lisaks füüsilistel näitustel leiduvale üldisele alusloole on olemas ka kuraatori märkuse lisakiht, mis annab rohkem teavet objekti ajaloo kohta ja mille eesmärk on rikastada õpitut.
Kollektsioon on geograafiliselt ja kronoloogiliselt mitmekesine ning esindab meie alalisi ja ajutisi näitusi ning avalikke kogumistegevusi, näiteks COVIDi teemalist. Oleme valinud esemed, mis on eriti silmatorkavad või mõjuvõimsad ning millel on nii üleeuroopaline kui ka tänapäevane tähtsus.
Näiteks tahaksin mainida Madalmaade AIDSi mälestusvaiba plokki 30, mis on oluline näide meetmetest, mille eesmärk on mälestada AIDSi ohvreid, haigust, mis tuli kõigepealt Ameerika Ühendriikidest, enne kui see levis kogu Euroopas ja mujal maailmas. Mälestusmärgina loodud tekkplokke kasutati ka võimsa visuaalse vahendina, et suurendada teadlikkust AIDSi pandeemiast. Tänapäeval hoiavad neid kas NAME sihtasutused või integreeritakse need muuseumikogudesse. Selle vattploki annetas Euroopa Ajaloo Majale Aidsfonds/NAMENproject (Madalmaad) ja seda eksponeeriti muuseumi ajutisel näitusel „Restless Youth, Growing up in Europe“ (Rahutud noored, Euroopas üles kasvanud 1945. aastast praeguseni, 2020. aastal).
Millised on Euroopa Ajaloo Maja järgmised sammud seoses oma kogude jagamisega veebis?
Töötame järgmise üleslaaditavate objektide kogumi kallal ja uurime, kuidas see veebipõhine kogu saaks rikkamaks, rohkem seotud ja võib-olla pakkuda publikule ka teatavat interaktiivsust.
Soovime, et meie veebipõhine kogu oleks asjakohane ja et meie haridustöötajad kasutaksid seda oma õppeprogrammides. Töötame selle nimel, et sellest saaks midagi, millest me kõik kogu muuseumisektoris kasu saame, veebipõhine kollektsioon, mida saame kasutada oma programmides, ja loomulikult midagi, mis pakub külastajatele naudingut. Uurime võimalusi, nagu märgistamine, oma galerii loomine ja rohkemate linkide loomine teiste kogudega.
Millist muutust loodate näha Euroopa Ajaloo Majas oma uue digitaalse lähenemisviisi tulemusena?
Loodame näha hüpet edasi meie võimes suhelda mitmekesise publikuga. See seisneb meie lugude erinevas rääkimises ja selle tagamises, et meil on selleks õiged vahendid.
Näiteks 2023. aastal avatava ajutise näituse „Jäätmeajalugu Euroopas“ jaoks töötame nii füüsilise näituse kui ka veebisaidi kallal, kus keegi, kes ei saa Brüsselisse näitusele tulla, saab seda kogeda. Meil on partnerlus umbes 10 muuseumiga Euroopas, kes annavad oma panuse sisusse ja korraldavad ühiselt tegevusi. Veebisisu on ainulaadne ja kõikehõlmav pakkumine digitaalsele publikule. Ja see annab neile näitustele surmajärgse elu - see on uus asi, millele me peame tuginema ja oma töösse süstemaatiliselt kaasama.
Kuidas käsitletakse strateegias digioskuste alase suutlikkuse suurendamist?
Üks asi, mida me tahame teha, on proovida kasutada institutsiooni oskusteavet – me oleme Euroopa Parlamendi juurde kuuluv muuseum, kus on juba olemas teadmised, koolitusvõimalused ja kolleegid, kellel on eksperditeadmised digitaalse kaasamise valdkonnas. Ja me püüame värvata inimesi, kellel on need digioskused ja -taust või kes on koolitatud digihumanitaarias, mis on huvitav valdkond, mis ühendab ajalugu ja digitaalset.
Mõeldes konkreetselt digiüleminekule muuseumides – vaatame, mida pakuvad sellised võrgustikud nagu Europeana, ICOM ja NEMO, ning tagame, et oleme seal esindatud. Lisaks oma päevatööle peate pühendama aega koolitusele ja muuseumide jaoks on praegu palju saadaval. Ja lõpuks annab käimasolev digiüleminek teavet ka uute värbamiste kohta meie muuseumimeeskonnas.