Kultuuripärandi sektor on COVID-19 mõju tõttu sattunud tohutu surve alla. Kuid nagu me täna kirjeldame oma Euroopa päeva manifestis „Kultuuripärand: _see on võimas katalüsaator Euroopa tuleviku jaoks_ning pakub ka lahendusi probleemidele, millega me pandeemia järel silmitsi seisame. Selles manifestis, mille algatasid Euroopa kultuuripärandi liidu liikmed ja mis on mitteametlik platvorm, mis koondab 50 laiemas kultuuripärandi valdkonnas tegutsevat Euroopa ja rahvusvahelist võrgustikku, kirjeldatakse peamisi viise, kuidas kultuuripärandisektor saab aidata kaasa Euroopa taastumisele, ning kutsutakse ELi institutsioone üles seadma see sektor Euroopa tulevikuplaanide keskmesse. Allpool saate lugeda avaldust täielikult – palun lugege, allkirjastage, jagage ja ühinege meiega, kui töötame oma sektori ja Euroopa tugevdamise nimel.
Sellel pöördelisel Euroopa päeval tähistame Schumani deklaratsiooni 70. aastapäeva ja Euroopa integratsiooniprotsessi käivitamist;
Ajal, mil Euroopal ja kogu planeedil on raskusi COVID-19 viiruse põhjustatud enneolematust kriisist ülesaamisega ning mil peame kindlaks määrama jõulise poliitika oma ühiskonna ja majanduse taastamiseks ja ülesehitamiseks;
pidades silmas, et pandeemia on rängalt ja eriti rängalt mõjutanud kultuuri ja kultuuripärandi tohutut maailma, millel on tõsised kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kultuuripärandi spetsialistidele ja vabatahtlikele;
avaldab muljet kultuuri- ja pärandivaldkonnas tegutsejate erakordsetest jõupingutustest hoida inimeste vaimu üleval, jagades juurdepääsu erakordselt rikkalikule kultuurisisu pakkumisele;
Meie, kogu Euroopas tegutseva tohutu pärandikogukonna esindajad, oleme kogunenud Euroopa kultuuripärandi liidu lipu alla, et edastada Euroopa juhtidele ja kodanikele tugev sõnum solidaarsusest, lootusest ja ühtsusest. Oleme valmis aitama kaasa Euroopa kohesele sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele ning Euroopa projekti pikaajalisele edenemisele;
Inspireerituna Robert Schumani ja tema eakaaslaste 70 aasta tagusest visioonist ja julgusest, usume kindlalt, et peame haarama kinni praegusest kriisist, et asetada kultuur ja kultuuripärand sinna, kuhu nad kuuluvad: Euroopa taaselustamise keskmes;
Nagu näitas Euroopa kultuuripärandiaasta 2018, on mitmeid viise, kuidas kultuuripärand saab toimida positiivsete muutuste katalüsaatorina.
Käesolevas manifestis toome esile seitse omavahel seotud viisi, kuidas see nii on:
1) Tervishoid Euroopas
Tervisealaste hädaolukordade ajal mängib kultuuripärand praegu ja ka edaspidi olulist rolli iga üksikisiku ja meie ühiskonna kui terviku füüsilises ja vaimses heaolus. Nagu näitab rikkalik kirjandus ja mida avalikus otsustusprotsessis üha enam tunnustatakse, on heaolu terviklik kontseptsioon, mis hõlmab emotsionaalseid, sotsiaalseid, kultuurilisi, vaimseid ja majanduslikke vajadusi, mis võimaldavad inimestel oma potentsiaali täielikult realiseerida ja ühiskonnas täiel määral osaleda. Seetõttu tähendab kultuuripärandisse investeerimine investeerimist rahvatervisesse, heaolusse ja inimeste elukvaliteedi parandamisse.
2) Euroopas olemine
Ajal, mil kogu maailm seisab silmitsi meie eluviisi põhjaliku muutumisega, moodustavad meie ühine kultuuripärand ja väärtused hädavajaliku ankru ja kompassi. Need võivad tõepoolest anda suuna ja inspiratsiooni, et teha meie ees õigeid valikuid. Kultuuripärand tagab seose meie juurte, identiteetide ja traditsioonide ning laiema Euroopa ja maailmapildi vahel. Kultuuripärandis osalemine ja sellega tegelemine võimaldab meil omaks võtta ka oma mitmekesisuse ning kasutada seda rikastamise ja loovuse allikana. See, kuidas Euroopa kodanikud tunnevad ja mõistavad oma ühist pärandit ning kuidas seda pärandi tõlgendamise protsessi hõlbustatakse, on Euroopa tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. Seepärast peavad suuremad investeeringud kultuuri, haridusse, teadusse ja innovatsiooni olema meie euroopaliku eluviisi – selle täieliku mitmekesisuse – edendamise keskmes. See on ka põhjus, miks „ühiste väärtuste Euroopa Liit“ peab tulevikus olema sama oluline kui Euroopa majandus-, raha- või poliitiline liit.
3) DIGITALY Transforming Europe (Digitaalne Euroopa)
COVID-19 puhang on rõhutanud, kui oluline on digitaalne juurdepääs kultuuripärandile. Ajal, mil inimesed püüavad füüsiliselt lahus olles üksteisele lähemale jääda, on kultuuripärandiorganisatsioonid kogu Euroopas sellele väljakutsele vastu tulnud. Euroopal on juba digitaalses kultuuripärandis juhtiv roll ning tal on potentsiaali liikuda edasi uute tehnoloogiatega, nagu tehisintellekt ja humanistlikel ja eetilistel põhimõtetel põhinev masinõpe. Nüüd peame tegema koostööd, et seda digiüleminekut kiirendada ja veelgi parandada. Samal ajal peame vähendama lõhet digitaalselt varustatud ja mitte varustatud institutsioonide vahel. Peame demokratiseerima juurdepääsu oma pärandile, et toetada mitmekesisust, kaasatust, loovust ning kriitilist osalemist hariduses ja teadmiste jagamises. Peame edendama koostööd ja eksperimente, mis tugevdavad meie innovatsioonisuutlikkust. Samuti peame edendama digitehnoloogia ja eksperditeadmiste kasutamist, et tugevdada meie kultuuriasutuste rolli Euroopa lugude jutustamisel.
4) Kasvav Euroopa
Samal ajal kui Euroopa Liit töötab oma ajaloolise Euroopa rohelise kokkuleppe kallal, peame tagama, et meie ühiskonna ja majanduse rohepöörde kultuurilist mõõdet võetakse täielikult arvesse. Kliimamuutused ohustavad tõsiselt meie kultuuripärandit, sealhulgas kultuurmaastikke. Kuid kultuurimaailma, kus on palju traditsioonilisi teadmisi ja oskusi, saab kasutada ka leevendamis- ja kohanemistavade edasiseks laiendamiseks, mis võib aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikaid eesmärke. Toetame kindlalt üleskutseid Euroopa keskkonnahoidlikuks taastumiseks pärast pandeemiat ning oleme veendunud kultuuripärandi tohutus potentsiaalis aidata seda saavutada.
5) Euroopa uuendamine
Nüüdseks pöördelise tähtsusega uuring „Kultuuripärand loeb Euroopa jaoks“ annab kindlaid tõendeid selle kohta, et kultuuripärandisse investeerimine on selgelt kasulik linnade ja piirkondade taaselustamiseks nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil. Arvestades töökohtade järsu kadumise väljavaadet, kutsume ELi juhte tungivalt üles investeerima linna- ja maapiirkondade pärandipõhisesse taaselustamisse, võimaldades ja võimendades Euroopa sotsiaalset ja majanduslikku taastumist. Sel viisil ei säilita Euroopa mitte ainult paljusid olemasolevaid töökohti ja nendega seotud oskusi, vaid loob ka uusi tasuvaid töökohti, mis ulatuvad spetsialiseeritud käsitööst kuni digitaal- ja muude uute tehnoloogiate keeruka kasutamiseni. Selline uus kultuuripärandi kokkulepe hoogustab omakorda sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni ning aitab oluliselt parandada meie elukeskkonda. Pärandipõhise taaselustamise tohutu potentsiaal ajaloolistes linnades, külades ja maapiirkondades kogu Euroopas võib tõepoolest muutuda tõeliseks „mängumuutjaks“ rohelisema ja kestlikuma Euroopa suunas liikumisel.
6) Eksperimentaalne Euroopa
Seistes silmitsi pandeemia katastroofilise mõjuga turismitööstusele reisi- ja liikuvuspiirangute tõttu, mis seavad ohtu 13 miljonit Euroopa töökohta, toetame täielikult üleskutset koostada ulatuslik ELi turismisektori päästekava. See kava peaks sisaldama erimeetmeid kultuuriturismi taaselustamiseks, mis on üks maailma suurimaid ja kiiremini kasvavaid turismisegmente, mis moodustab 40 % kogu Euroopa turismist. Turism vajab kultuuripärandit ja kultuuripärand vajab turismi. Kuid me taastume sellest kriisist, kasutades seda võimalusena edendada uuenduslikumaid ja säästvamaid turismivorme. Seda tehes toodame püsivat kasu pärandiobjektide avaliku ja erasektori omanikele ja neid ümbritsevatele kogukondadele, luues külastajatele kvaliteetsemaid kogemusi ja suuremat naudingut.
7) maailma vallutamine
Lõpetuseks, nagu praegune kriis on näidanud, annab inimkonna selge seotus ja haprus Euroopale ainulaadse võimaluse tugevdada oma positiivset ja konstruktiivset rolli maailmas. Kultuur ja kultuuripärand on peamised tegurid, mis suurendavad austust, mõistmist ja usaldust, mis on ülemaailmse solidaarsuse ja koostöö eeltingimused. Euroopa peaks seega kasutama oma rikkalikke kultuuriressursse selle protsessi eest seismiseks.
Eespool toodut arvesse võttes peame kiiresti ja ühiselt mobiliseerima kultuuri ja kultuuripärandi ümberkujundava jõu, et anda tähendust ja inspiratsiooni Euroopa keskkonnahoidlikuks ja kaasavaks taastumiseks pärast pandeemiat. Koos saame kasutada täielikult ära nende potentsiaali meie Euroopa parema tuleviku nimel.
ACCR (Association des Centres Culturels de Rencontres)
ACE (Euroopa Arhitektide Nõukogu)
AEERPA (Euroopa Arhitektuuripärandi Taastamise Ettevõtete Assotsiatsioon)
CIVILSCAPE (Euroopa maastikukonventsioon)
EAA (Euroopa Arheoloogide Assotsiatsioon)
E.C.C.O. (Euroopa Konservaatorite ja Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsioon)
ECF (Euroopa Kultuurifond)
ECOVAST (Euroopa Külade ja Väikelinnade Nõukogu)
ECTN (Euroopa kultuuriturismi võrgustik)
ECTP-CEU (Euroopa ruumiliste planeerijate nõukogu)
EFAITH (Euroopa Tööstus- ja Tehnikapärandi Assotsiatsioonide Föderatsioon)
EFFORTS (Euroopa kaitstud alade föderatsioon)
EHHA (Euroopa Ajalooliste Majade Assotsiatsioon)
EHTTA (Euroopa Ajalooliste Soojuslinnade Assotsiatsioon)
ELO (Euroopa Maaomanike Organisatsioon)
EMA (Euroopa Muuseumiakadeemia)
EMF (Euroopa Muuseumifoorum)
EMH (Euroopa merepärand)
ENCATC (Euroopa kultuurihalduse koolituskeskuste võrgustik)
ENCoRE (Euroopa konserveerimis- ja restaureerimishariduse võrgustik)
ERIH (Euroopa tööstuspärandi marsruut)
ETC (Euroopa Reisikomisjon)
EUROCLIO (Euroopa Ajaloo Õpetajate Assotsiatsioon)
EUROCITIES (Euroopa suuremate linnade võrgustik)
EUROPA NOSTRA (Euroopa kultuuripärandi hääl)
EWT (Euroopa müüriga ümbritsetud linnad)
FEDECRAIL (Euroopa Muuseumi- ja Turismiraudteede Föderatsioon)
FEMP (Euroopa Arhitektuuripärandi Oskuste Föderatsioon)
FRH (usupärandi tulevik – ajalooliste pühakodade Euroopa võrgustik)
Heritage Europe-EAHTR (Euroopa Ajalooliste Linnade ja Piirkondade Liit)
ICOM (Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu)
ICOMOS (Rahvusvaheline Mälestiste ja Mälestiste Nõukogu)
IFLA Europe (Rahvusvaheline Maastikuarhitektide Föderatsioon)
Interpret Europe (Euroopa kultuuripärandi tõlgendamise assotsiatsioon)
INTO (Rahvusvaheline Riiklik Usaldusfond)
ISOCARP (Rahvusvaheline Linna- ja Regionaalplaneerijate Ühing)
Michaeli Kultuuriühing (MCA)
NECSTouR (Euroopa piirkondade võrgustik jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi edendamiseks)
NEMO (Euroopa muuseumiorganisatsioonide võrgustik)
OWHC (Maailmapärandi Linnade Organisatsioon)
Perspectiv (Euroopa Ajalooliste Teatrite Ühendus)
RANN (Réseau juugendstiilis võrgustik)
Kagu-Euroopa kultuuripärandi võrgustik (South East European Heritage Network)
TICCIH Europe (Rahvusvaheline Tööstuspärandi Kaitse Komitee)
Üleeuroopalised saalid (TEH)
UIA töörühm Heritage Region 1 (Rahvusvaheline Arhitektide Liit)
Euroopa päeva MANIFESTO käivitavad Euroopa kultuuripärandi liidu liikmed. Tegemist on mitteametliku platvormiga, mis ühendab 50 laiemas kultuuripärandi valdkonnas tegutsevat Euroopa ja rahvusvahelist võrgustikku. Euroopa kultuuripärandi liidu liikmed esindavad väga suurt valimisringkonda, mis koosneb kümnetest miljonitest Euroopa kodanikest. Alates liidu loomisest 2011. aasta juunis on selle koordineerimise taganud Europa Nostra.