Koos Genti kolleegidega on teid rahastatud Euroopa linnainnovatsiooni meetmete programmi ambitsioonika projekti raames: CoGhent. Mida CoGhenti projektiga soovitakse saavutada?
Enamik Euroopa linnu digiteerib oma kultuurikogusid, kuid neil puuduvad sageli vahendid nende kultuuriandmete võimendamiseks, et kaasata oma kodanikke. Andmed jäävad institutsioonilisse kapseldumisse või neid kasutatakse digiplatvormidel, mis ei jõua avatud taristu puudumise tõttu uute sihtrühmadeni. CoGhenti üks peamisi eesmärke on luua vajalik andmearhitektuur ja linna-lai andmehalduskava, mis keskendub peamiselt kultuuriasutustele.
Saadud tehnoloogiale antakse püsiv koht Design Museum Genti tulevases tiivas nimega DING. Ühendades pärandi linna tasandil, kasutades seda alusena lugude jäädvustamiseks ja näitamiseks kultuuriruumides, soovime kasutada digiteeritud pärandit kaasavalt ja sihipäraselt kodanike ühise ühendusena.
CoGhenti eesmärk on parandada kultuurielus osalemist ja sotsiaalset ühtekuuluvust, kasutades digiteeritud kultuuripärandit, eelkõige uue publiku hulgas. Kuidas saavad digitaalne kultuuripärand ja avatud andmed Teie arvates aidata kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamisele?
Lõppeesmärk ei ole üksnes kultuuriandmete avamine; eesmärk on muuta see kasulikuks, kasutatavaks ja kasutatavaks ning luua avatud teadmisi. Me loodame suurendada sallivust üksteise suhtes ja suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust, pakkudes vahendeid kodanike lugude ja kodanike ettekujutuste kogumiseks meie ühisest kultuuripärandist ning kasutades seotud andmeid kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ja selle nähtavuse suurendamiseks.
Millised on CoGhenti aluseks olevad väärtused ja kuidas tagada, et need väärtused on innovatsiooni liikumapanevaks jõuks?
Kuigi projekt on väga andmepõhine ja tehnoloogiamahukas, erineb see teadus- ja arendustegevusest. Me viime läbi kasutajauuringuid, et välja selgitada, milliseid andmeid meie sihtrühmale avada, nii et loodame, et teil on hea arusaam sellest, millised andmed võivad olla väärtuslikud nii lõppkasutajale kui ka muuseumi professionaalile. Selle projekti väljakutse on leida õige tasakaal väärtuspõhise innovatsiooni vahel ning hoida see ka üldisena ja piisavalt avatuna, et seda saaks üle kanda teistesse linnadesse.
See ei ole teie esimene katse kasutada digivahendeid, et muuta kogud kättesaadavamaks. Projektil „Inimesteasjade muuseum“oli sarnane eesmärk. Kuidas on projekt „Asjade Muuseum“ seotud projektiga „CoGhent“?
Inimeste asjade muuseumil oli konkreetne eesmärk; uurida asjade interneti potentsiaali galeriiruumis. Kasutades ultralairiba - raadiotehnoloogiat ülitäpsete asukoha määramise ja jälgimise rakenduste jaoks - külastajate liikumise jälgimiseks, pakkus muuseum külastajatele soovitusi nende külastuse lõpus. Nende ettepanekute tegemiseks sõltusime aga väga suurel määral küpsetest ja omavahel seotud (avatud) andmetest. Nii sisemiste kui ka väliste andmeallikate puudumine tähendas nende soovituste käsitsi sisestamist, selle asemel et võimendada pakutavaid võimalusi, kasutades lingitud avatud andmeid, mis on CoGhenti projekti keskmes.
Osalesite Europeana digipööret käsitlevas meeletegemise protsessis COVID-19 ajal. Milline on Teie arvates COVID-19 mõju CoGhentile ja sarnastele algatustele?
Muuseumid koguvad inimesi, et kogeda kunsti ja üksteise vaatenurki. Kuni me ei taasta oma usaldust avaliku ruumi vastu, peame mõtlema, kuidas teisiti kokku tulla. Usun kindlalt, et COVID-19 annab hoogu sarnastele projektidele, millega püütakse neid uut liiki (digitaalseid) ruume mingil viisil arendada. Sageli luuakse seos lugude jagamise kaudu ja just seda me püüamegi platvormile panna.
Kas seminaridel oli uusi ideid või lähenemisviise, mida sooviksite oma töös uurida?
Kõige rohkem hämmastas mind see, kuidas me kõik muutume väga sõltuvaks digitehnoloogiast ning näiliselt oleme sunnitud muutma ja kohandama oma tavasid selle loogikaga. See on siiski väga ebakindel olukord. Me peame kaitsma oma väärtusi, kui liigume sellesse digitaalvaldkonda. Muuseumi kontekstis digitaalsele mõeldes otsin sageli mineviku pöördelisi hetki ja küsin endalt; „Kas me oleksime teinud teisiti, kui meil olid tollal samad digivahendid nagu praegu?“ Kui digivaldkond ka ei jääks, ei pea muuseumid minu arvates end täielikult uuesti leiutama. Selle asemel peavad nad välja mõtlema, mis nende jaoks toimib, nii minevikus kui ka tulevikus, ja kuidas tehnoloogia võib seda tõsta.
Projekti kohta lisateabe saamiseks võtke palun ühendust Olivieriga.