Mis on Euroopa kultuuripärandi märgis?
Euroopa kultuuripärandi märgis loodi ELi algatusena 2011. aastal. Selle eesmärk on kasutada ära kultuuripärandiobjektide potentsiaali, et tugevdada Euroopa kodanike liitu kuulumise tunnet ning nende tunnustust riiklikule ja piirkondlikule mitmekesisusele, vastastikusele mõistmisele ja kultuuridevahelisele dialoogile. Praeguseks on märgise saanud 48 mälestist kogu Euroopas.
Märgis antakse kultuuriväärtuslikele objektidele, millel on sümboolne Euroopa väärtus ja mis töötavad välja projekti nende üleeuroopalise tähtsuse edendamiseks. Eelkõige on Euroopa kultuuripärandi märgise saitide eesmärk suurendada teadlikkust ja arusaamist Euroopa ajaloost, eelkõige haridustegevuse kaudu, ning parandada juurdepääsetavust, edendades mitmekeelsust ning kasutades ära uute tehnoloogiate ja digitaalsete vahendite pakutavaid võimalusi.
Euroopa kultuuripärandi märgise meetme raames võivad mälestised olla mälestised; looduslikud, veealused, arheoloogilised, tööstus- või linnaalad; kultuurmaastikud; mälestuspaigad; ning kohaga seotud kultuuriväärtused ja -esemed ning vaimne pärand, sealhulgas kaasaegne pärand.
Euroopa kultuuripärandi märgise saitide võrgustik hõlmab üle 100 000 aasta pikkust Euroopa ajalugu, alustades Krapina Neanderthali eelajaloolisest paigast ja muuseumist, kus külastajad saavad teada, kuidas elasid esimesed inimkogukonnad Euroopas. Muude Euroopa kultuuripärandi märgise saitide hulgas on näiteks Lissaboni surmanuhtluse kaotamise õiguse harta ja üleeuroopaline piknikumemoriaalpark, mis sisaldavad selliseid väärtusi nagu inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadused, võrdsus, solidaarsus, kodanike õigused ja õiglus, millele liit on rajatud. Võrgustik hõlmab ka objekte, millel on olnud otsene roll Euroopa integratsiooniprotsessis, sealhulgas Strasbourgi Euroopa ringkond, Schengeni küla ja Maastrichti leping.
Euroopa kultuuripärandi märgis on avatud Euroopa Liidu liikmesriikides asuvatele kultuuripärandi objektidele ning järgmised liikmesriigid on näidanud üles huvi Euroopa kultuuripärandi märgisel osalemise vastu: Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Taani, Soome, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia. Tutvuge Euroopa kultuuripärandi märgise saitide kaardiga
Euroopa kultuuripärandi märgis ja digivahendid
Euroopa kultuuripärandi märgise üks põhielemente on mälestiste nähtavuse, atraktiivsuse ja juurdepääsetavuse suurendamine Euroopa tasandil digitaalsete vahendite pakutavate võimaluste kaudu ning Euroopa kultuuripärandi märgise mälestiste tegevusse digitaalse integreerimiseks on astutud mitmesuguseid samme. 2020. aasta seirearuandes esitatud näited keskenduvad eelkõige järgmisele:
Kogude digiteerimine, sealhulgas Coimbra ülikooli üldraamatukogu ja Aragoni krooni arhiiv
Keerulise pärandi tutvustamine virtuaalreaalsuse abil, näiteks Carnuntumi arheoloogilises paigas ja Cluny kloostris
Haridusprojektid ja -materjalid, näiteks projekt „The Heart of Ancient Athens’ Origins“, Tartu Ülikooli Euroopa pärandilugude virtuaalne kaart ja hiljutine veebikursus „Fort Cadine’s Back to Europe“. Kõiki neid meetmeid rahastatakse Euroopa kultuuripärandi päevade raames Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu ühismeetmete raames.
Euroopa kultuuripärandi märgise teine oluline saavutus on olnud mitmekeelsuse edendamine internetis, sealhulgas Euroopa kultuuripärandi märgise saitide kaardi kaudu, mida haldavad Münster ja Osnabrück – Vestfaali rahupaigad, mis on kättesaadavad kõigis meetmes osalevate liikmesriikide ametlikes keeltes.
Euroopa kultuuripärandi märgise meetme eesmärk on kasutada veelgi rohkem ära võimalusi, mida pakub digitaalsete vahendite väljatöötamine üha suureneva mälestiste võrgustiku kaudu.
Euroopa kultuuripärandi märgise saitide võrgustikuga liitumine
Euroopa kultuuripärandi märgisega mälestiste eelvaliku korraldavad riiklikud koordinaatorid igas osalevas liikmesriigis. Lõplik mälestiste valik märgise andmiseks toimub Euroopa Liidu tasandil iga kahe aasta tagant.
Lisateabe saamiseks külastage Euroopa kultuuripärandi märgise veebisaiti või võtke ühendust Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadiga aadressil [email protected].
Rohkem näiteid selle kohta, kuidas digitaalset pärandit saab kasutada ehituspärandi toetamiseks ja rikastamiseks, leiab Europeana veebilehelt „Uus Euroopa Bauhaus“.