Europeana Foundation võtab uhkusega kasutusele kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumi, mis on Euroopa Liidu juhtalgatus kultuuripärandisektori digiülemineku kiirendamiseks. Andmeruum, mis koosneb tipptasemel taristust, elujõulisest kogukonnast ning toodete, raamistike ja vahendite kogumist, mis hõlbustavad pärandiandmete avatud ja usaldusväärset jagamist kogu Euroopas, suurendab sektori mõjuvõimu suutlikkuse suurendamise võimaluste kaudu ja toetab Euroopa kultuuripärandi digistrateegiaid.
Andmeruum annab kultuuripärandisektorile ka võimaluse kohaneda Euroopa tervikliku „kolmekordse ümberkujundamisega“ ja sellele aktiivselt kaasa aidata, kasutades digitaalseid, rohelisi ja sotsiaalseid lähenemisviise, mis pakuvad võimalust tulla toime tänapäeva maailmajao ja maailma ees seisvate probleemidega.
Uurides andmeruumi panust Euroopa kolmekordsesse ümberkujundamisse ja selle ees seisvaid väljakutseid, on teemaks Europeana sihtasutuse peadirektori Harry Verwayeni ja välissuhete ja toetustegevuse juhi Lorena Aldana koostatud uus dokument. Pealkiri: „Kultuuripärandil põhineva kolmekordse ülemineku suunas Euroopas: Europeana and the common European data space for cultural heritage“ on avaldatud kultuuripoliitika aastaraamatus, mis on avatud juurdepääsuga ajakiri, mille on välja andnud Institut für Kulturpolitischen Gesellschaft ning toimetanud Simon Sievers, Sophie Pfaff ja Katherine Heid.
Dokumendis rõhutatakse, kuidas kultuuripärand võib hoogustada Euroopa digi-, rohe- ja sotsiaalseid muutusi, rõhutades andmeruumi rolli ühtse digitaristu loomisel, mis parandab juurdepääsu kultuuriandmetele, edendab kestlikkust ja sotsiaalset kaasatust. Integreerides kultuuripärandi laiematesse poliitikaraamistikesse, pooldatakse dokumendis sidusat lähenemisviisi Euroopa kolmekordsele üleminekule.
2023.–2024. aasta väljaandes keskendutakse teemale „Digitaalkultuur(id)“, milles osalejad toovad esile kultuurivaldkonnas tegutsejate võimalused, riskid, probleemid ja tegevusvõimalused digiajastul, teevad järeldusi kultuuritavade ja -taristu praeguse olukorra kohta ning esitavad võimalusi nende edasiseks arendamiseks.
Kutsume teid üles lugema kogu dokumenti (mis algab leheküljel 465) ja tutvuma lähemalt kultuuripärandi ühise Euroopa andmeruumiga!