Mis on see raport ja kust see pärineb?
Iga kahe aasta tagant annab Euroopa Komisjon aru edusammudest, mida liikmesriigid on Euroopa Liidus digitaalse kultuuripärandi poliitika valdkonnas teinud. 70-leheküljeline kultuuripärand: Digiteerimist, veebipõhist juurdepääsetavust ja digitaalset säilitamist käsitlevas aruandes vaadeldakse aastatel 2015–2017 tehtud edusamme.
Jargoni kontroll – kui räägime liikmesriikidest, räägime kõigist Euroopa Liidu 28 riigist. Aruandes vaadeldakse, kuidas nad seavad prioriteedid ja suunad ning toetavad oma riigi kultuuripärandiasutuste tööd oma kultuuriministeeriumide kaudu. Valdkonnad, millele nad keskenduvad, on riigiti erinevad.
Euroopa koostöö on meie kultuuripärandi kaitsmisel väga oluline. Töötades samade üleeuroopaliste digikultuuri käsitlevate soovituste nimel, on liikmesriikide poolt mis tahes valdkonnas tehtud jõupingutuste üldine mõju suurem.
Fookuse muutmine - ligipääsetavast avatud ja kasulikuks
Fakt: Üle 90 % Europeana kogudest on pärit ELi liikmesriikide kultuuripärandiasutustest (2018. aasta augusti seisuga – vt aruanne lk 40).
Liikmesriigid kohaldavad riiklikku koordineerimist, et luua sild ühiste tervishoiuteenuste osutajate ja Europeana vahel. Nad julgustavad kultuuripärandiasutusi ning teisi kirjastajaid ja õiguste omajaid tegema digiteeritud materjali Europeana kaudu kättesaadavaks.
Aruandest – ja see on nähtav Europeana kollektsioonide avalehel olevast loosist – nähtub, et Europeanale materjali pakkumisega läheb hästi. Kvantitatiivsed eesmärgid on saavutatud ja seega keskendutakse nüüd kvantiteedi asemel kvaliteedile. See on suurepärane uudis ja peegeldab Europeana sihtasutuse ja Europeana agregaatorite foorumi käimasolevat tööd, mille eesmärk on toetada institutsioone kvaliteetse avatud sisu ja metaandmete pakkumisel Europeana avaldamisraamistiku kaudu.
Fakt: 15 % ELi liikmesriikidest pärit sisust on kõrge kvaliteediga (vt Europeana avaldamisraamistiku 3. ja 4. tase – vt aruanne, lk 39). Europeanas on kõige kvaliteetsemad tooted Hispaanial ja Rootsil, neile järgnevad Madalmaad, Ühendkuningriik ja Saksamaa (vt aruanne, lk 48).
Liikmesriikide panus Europeana 280 kampaaniasse on hea näide koordineeritud jõupingutustest kvaliteetse sisu toomiseks Europeanasse. Koos andsid liikmesriigid Europeana kogudesse üle 300 kvaliteetse meistriteose, millest enamik on nüüd kõigile kättesaadavad kasutamiseks hariduses, teadusuuringutes või ettevõtluses.
Fakt: 2018. aasta augusti seisuga on suurimad panustajad Madalmaad, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Kolmandatest riikidest on Europeanasse suurim panustaja Norra (vt aruanne, lk 41).
Aruandes soovitatakse, et digiteerimisprojektide rahastamise tingimuste hulka peaks kuuluma ka rõhuasetus kvaliteedile. Seega, kui teie asutus otsib rahastamist, kaaluge kindlasti nende andmete kvaliteeti, mida soovite luua.
Fakt: Ligikaudu kolmandik liikmesriikidest on teatanud, et digiteerimisprojektide riiklik rahastamine sõltub seotusest Europeanaga (vt aruanne, lk 45).
Mida liikmesriigid järgmiseks teevad?
Liikmesriikide seatud prioriteedid mõjutavad seda, millist tööd institutsioonilisel tasandil toetatakse. Võite aidata seda tuleviku jaoks kujundada. Järgmiste kuude jooksul konsulteerib Euroopa Komisjon liikmesriikide tööd suunavate poliitiliste soovituste ajakohastamise üle. Lisateave konsultatsiooni kohta ning selle kohta, kuidas teie ja teie organisatsioon saate hiljem sel kuul oma panuse anda.